- kas Eestis plastpudelite kogumine ikka vähendab keskkonnakoormust? Kas alates taaraautomaatide tootmisest kuni plasttaarat vedama hakkava veoki tootmiseni ja tema jaoks kütuse siiatoomiseni, kas see kõik kompenseerib nende (päevas kümnete, sadade?) tonnide plastiku tootmise või sorteerimise „prügisorteerimisvabrikutes“? See, et paljudes riikides nii tehakse, ei ole 100% veenev. Öko on in, tuleb projekte kirjutada, ja raha tuleb. Keskkonnamõjusid tendentslikult hinnates on ju ikka võimalik vajaliku tulemuseni jõuda. Ma loodan, et ma eksin.
- poes kassaaparaadi juures on muuhulgas paber- ja kilekott. Kõikjalt võib kuulda, et kilekott on jube. Küsimus: kas paberkott mitte jubedam ei ole? Jah, neid ei saa võrrelda kaalu järgi, et mitu g mingit toorainet tootmiseks kulus, kuid kilekotti kasutatakse kindlasti rohkem kui 1 kord, ta pistetakse vahel poodi minnes taskusse, temaga viiakse prügi välja, paberkotti ei pista naljalt tasku, tema ei talu prügikotina kasutamist. Mh, ma ei saa ikka grammidest päris üle, kilekoti tootmiseks kulub tooret ikka suht vähe, mitu kilekotti mahub 1 tonni sisse? Mitu tonni kilekotte päevas kodudesse veetakse=toodetakse? Ma ei räägi siin praegu esteetilisest kategooriast, st et kusagil vedelev kilekott on väga inetu ja ta laguneb aastaid. Kokkuvõte, kasutagem riidekotte, sadu ja tuhandeid kordi.
- Eesti olla omapärane riik selles osas, et 90% meil ostetud piimast on kilepakendis. Ja see olla halb, et tervist hoidev inimene peaks ikka papp-pakendis piima ostma. Täiesti arusaamatu jutt minu jaoks. Ka papp-pakend on ju seestpoolt kilega kaetud, ta liguneks ju muidu laili. Ja ka kilepakend on nö toiduainekile. Või kuidas? Ja nende pakendite tootmisest rääkides julgeks ma kahelda, et nn papp loodustsäästvam on.
Mul on selliseid küsimusi veel ja veel, aga teine kord.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar