Mandumisest

Lapse kasvatamine on kindlasti üks suur teadus. Eriti mis puudutab just noore eemalhoidmist kõigest ebasoovitavast, või õigemini, kõige taolise õigeaegset ja parajas koguses tutvustamist. Sel teemal räägitakse ikka ja jälle ka sellessamas meedias, mis lihtsameelsele ja kõike koefitsiendiga 1,0 võtvale noorele maailmast iga päev üht- või teistpidi kõvera pildi maalib. Meenub hea klassivenna Berk Vaheri arvamus EPL-s, hiljutisest ajast Liisa Past, Haldre-Part-Kull, arvamus Naistenõuandlalt. Rate.ee-le ja rõivamoele lisaks ma veel ka tänapäevase pop-muusika – suur suur osa sõnumist puudutab soojätkamist või sellega seonduvat, ja seda kõike pahatihti ebatervete rõhuasetustega. No vaadakem neid muusikavideosid, masendav. Jämeda kuldketiga neeger sõidab natuke mersuga ringi ja jõlgub siis mingis selgesti eristatavas kambas kus poolpaljad tibid hööritavad taguotsa. Ja kogu lugu. Või siis ei raisata aega sõitmisele ega jõlkumisele, vaid ainult hööritatakse. No millist maailmapilti selline popkultuur toodab? Milliseid väärtusskaalasid kinnistavad? Eriti just hip-hop. Ja seda noored ju just kuulavad - vaatavadki. Hea küll, teismeline soovib kuhugi kuuluda, kellelegi vastanduda, vajab iidoleid, tahab kellegi moodi olla, tulemuseks ongi siis isemoodi riided, eriti need kummalised püksid ja peast-mitte-ära-käiv müts (*), oma släng jne. Süütu kollektiivse arukaotuse kõrval riideesemete valikul näen mina küll veel ka seda meelsust, mida igast muusikatelekanalist (papp ja tagumikud) hommikust õhtuni noortesse valgub. Jah, ka meil siin Eestis! Ma ootan huviga, millal meie kõrgkultuuriruumi ilmub liikumine, kus nt enese vigastamine popp on, nagu mõnedes primitiivsetes suguharudes. Kardetavasti pole see aeg kaugel.

Igatahes ma hakkaks otsast midagi ära keelama. :-)


(*) Muidugi, mitte-peast-ära-käiv müts on hea sassis soengu varjamiseks. Ja nii käivad ju paljud, ja üldse, kelle asi see on, kus mul müts peas on!? Arukas inimene nagunii sellistel teemadel ei arutle. Njah, ka nii võib mõelda.