Iidsetest aegadest saadik on üritatud vältida paljude asjade õigete nimedega nimetamist. Et mitte nimetatavat välja kutsuda, et susi karja ei tuleks, vanapagan kimbutama ei kipuks jne. Ja et midagi mitte ära sõnuda, et mitte ebaõnne kutsuda. (siinkohal meenub, et L. Meri Hõbevalge on ikka veel lõpuni lugemata)
Eelneva valguses on kangesti naljakas kuulda, kuidas tänapäeva kantseliit raha vahenditeks nimetab. Järjepidevat. Mäletan kuidas aasta tagasi või nii oli Vikerraadios Mart Siimann, kes rääkis tund aega rahateemadel. Ta ei öeldud mitte ÜHTEGI korda sõna RAHA. Ikka ja ainult vahendid, väga naljakas oli kuulata. Ma ei taipa, mis sel sõnal RAHA viga on? Ohtlik, ebameeldiv? Liiga labane, lihtne? Mitte ei saa aru. Ansip oli natukene aega tagasi AK-s, ja jälle, vahendid vahendid vahendid. Mis pagana vahendid?
Ja veel, mis asi see protsendipunkt on? Kus kohast see tulnud on? Mille poolest see protsendist parem on?
3 kommentaari:
Kui tähte (või numbrit) närida, siis protsendipunkt on osa protsendist (no nagu millimeeter on osa sentimeetrist - võib öelda 0,2cm, aga võib öelda ka 2mm). Seda kasutatakse üldjuhul õigesti, usun ma - et kui ikka öeldakse "2protsendipunkti", siis see ei võrdu ütleja jaoks 2%-ga.
Ja "vahendid" mikroökonoomikas moodustuvad rahast+likviidsetest aktsiatest+võlakirjadest jms stafist - aga seda ma küll ei usu, et keegi "vahenditest" rääkija seda arvestab. Ilmselt ikka räägib valesti, et raha=vahendid, sest nii kõlab justkui peenemalt.
Mul on selle taipamisega nagu on. :-) Et siis protsendipunkt = promill? ÕS igatahes ei aita. Protsent on üldse üks segadustkülvav suurus. Kui millegi kõikumist kirjeldatakse %-dega, siis mul tekib küll vahel küsimus, et millest see % võetud on, kas algsest või hetke (uuest) suurusest.
Ma arvan samuti, et kui poliitik eelarvest rääkides vahenditest räägib, siis tegelikult käib jutt rahast. :-)
Natuke jäi ikka kirpeldama ja toksisin sõna "protsendipunkt" Googlesse. Tundub, et paljudes kohtades kasutatakse seda sõna puhkudel, kus mingi väärtus muutub ja seda muutust kirjeldatakse protsendi muutusega algsest suurusest. Huhh. Et kui Euroopa Keskpank suurendab intressi 0.25 protsendipunkti, siis ei suurene intress ise 0.25 % võrra vaid 2%-st saab 2.25%. Et kui tulumaks väheneb 10 protsendipunkti, siis ei ole ta 21,6 vaid 14%. Käibemaksu saab väheneda 20% võrra aga mitte 20 protsendipunkti?
Ähh, nii öösel ja sellise nohu ja köhaga ei ole arukas mõtlemisega tegeleda.
Postita kommentaar