Kui tavaliselt on teatrisaalid rahvast täis, siis eilset Underit mahtunuks veel üksjagu inimesi vaatama (Kumu auditooriumis). Kuigi ma ei teadnud Underi elust suurt midagi, kirjanduse tundidest ei mäleta tuhkagi, õnneks on raadios (Vikeris, Klassikas?) Tuglase (ja veel kellegi?) ja Underi kirjavahetust ette loetud, siis ühtteist tuli tuttav ette.
U. Eco ütles, et kultuur ongi kordamine, jaa, eilse põhjal olen sellega veel eriti nõus, lünki täites, „lünkade servades" tuttavat, varem teadaolevat kohates saab teadasaamise asemel rääkida kultuuri tekkimisest. Äratundmiserõõm, noh, Tuglas ja Laikmaa, Pallas jne oleks natukene labane mõiste, aga raadiostkuuldu kirjade taaskuulmine lubas näitlejate dialoogist rohkemat tähele panna.
Jaa, etendus oli tore, ja napi lavaga tehti palju ära.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar