reede, november 17, 2006

Pikk jutt teemal 2 või 4 veoline libedal

See jutt, mida ma täna rääkida tahan, võib tunduda selline… rallijutt, mingite paarutajate teema. Mina aga päris nii ei arva. Pigem ikka 100,00 % turvalisuse ja mugavuse teema.

Auto hoiab maast kinni rehvidega, meie kes me autoroolis oleme, määrame rooli ja pedaalidega, kui suurt jõudu auto läbi rehvide maha suunab. Aegajalt nõuame rehvidelt ka võimatut – teeme liigutusi, mil kummid hakkavad libisema. Kuival asfaldil on keskmise rehvi hõõrdetegur umbes 1. St kui surume rehvi vastu maad jõuga 100 kg (lubatagu mul ühikutega veidi mängida), siis rehvi lohistamiseks tuleb teda horisontaalses suunas tirida kah jõuga 100 kg. Võime auto köiega üle kuristiku ääre rippu lasta ja teine samaraske auto suudab teda piduritega (*) niiviisi napilt hoida. Libedal teel on hõõrdetegur muidugi väga palju kordi väikesem.

Traction circle, veel, veel, veel, jne. See nüüd iseloomustab seda jõudu, millega auto suudab maast kinni hoida, rehvide pidamist. Mida libedam tee, seda väiksem see ring on, jõud mil rehv libisema hakkab, on väiksem. Meil on valida, mida selle rehvi pidamisega teha, kas kasutada teda kiirendamiseks – pidurdamiseks, või auto sõidusuuna muutmiseks-säilitamiseks. Või mõlemaks, natuke, summaarse kasutatava jõu (raadiuse) määrab hõõrdetegur.

4 veoline vs 2veoline. Auto sõidab libedal teel, kiiruse suurendamiseks ja säilitamiseks ((mööda)sõit talvisel mnt-l) tuleb mootori veojõud rehvide kaudu teele üle anda. Esi-, tagaveolisel 2 ratast tirivad, 2 laisklevad, lasevad end kaasa vedada. Vedavad rattad asuvad traction circlel ringjoonele lähemal, külgpidist pidamist on vähem kui veetavatel ratastel. Samal teel sõidab 4veoline. Ühe ratta veojõud on sama kiiruse/kiirenduse korral natuke üle 2 korra väiksem kui 2veolisel, külgpidisel pidamisel on palju suurem reserv, libisemise piir on kaugemal ja kõik 4 ratast on võrdses seisus. Hoolimata kas kiirendatakse või pidurdatakse gaasiga. St 4veoline ei vingerda möödasõiduks läbi lumevaalu sõites, kruusal lumel jne kurvis sõites. Istub rohkem tee küljes kinni. Muidugi kui seda suuremat varu ära kasutatakse, kiiremini sõidetakse, suurema kiiruse juures juhitavus kaob, on asi veel hapum kui väiksemal kiirusel esi/taga/mõlema otsaga külglibisemisse sattunud 2veolisel.

4veoskeeme on erinevaid. Paljud on kahjuks nn libaveolised - tavaliselt on esivedu, kuid kui kaapima hakkab, aitavad tagumised kaasa. Libedal mnt-l, kui midagi veel kusagil ei kaabi, kuid see piir pole kaugel, siis on ta 2veoline. Teemügarus, kurv, tuul, tee kalle, erinev takistus vasaku ja parema poole rataste ees suudavad „pidamisringis" erinevates kohtades paiknevate ratastega autot kergemini mõjutada, juht peab rooliga suunda korrigeerima, kompenseerima tillukesi vedavate rataste külglibisemisi. Kaapimise korral muutub auto neliveoliseks, libedas kurvis ei pruugi selline auto iseloomu muutus väga meeldiv olla. Juhul kui tugevas külglibisemises gaas maha lasta, või sidur lahutada, on ikka esi- ja tagasilt ühendatud, 90 kraadise nurga all, st külg ees liikudes tahavad tagarattad paigal olla, oleks hea kui esiratastel lastaks ringi käia, ehk õnnestub haakumine saavutada ja juhitavus taastada, no ok, 90 kraadi on liig, aga 45 mitte. Kuid viskosidur (Honda C-RV, H-RV, VW Transporter Syncro jne) hoiab sildu koos, pidurdab esitelge. (sellepärast ei soovita ma liikluses lukus keskdifriga maasturitega sõita, olen paar aastat MPajeroga sõitnud ja libedal katseid teinud, kui külje ette ajab, on pea võimatu teda tagasi tuua. Kuid enne seda on jah, nagu raudnael tee küljes, nagu päris 4veoline ikka). Päris 4 veolised on minu arvates Audi Quattrod (80, 100, A4, 6, 8), manuaalkastiga Subarud, osad Passatid (TorSen keskdifriga), 4veolised Ford ja BMW ikka vist kaa (neil see 40 ette, 60 taha teema), MB G, osad Toyota ja Roveri maasturid… keeruliseks läheb. Lahtine differ keskel on mõningaste puudustega, see lumehanges, poris, liivas piduritega möllamine on üks paras… ok, aitab, uneaeg. Siin samal teemal.

(*) pidurid on VÕIMSAD. 100 km/h pealt peatavad auto 3 sekundiga ja rutem. 200-ja pealt… ma ei teagi, sõiduauto pidurite „võimsuseks" on väidetud nii 10 000 hj ja nii. St nii võimas mootor suudaks autot samaväärselt kiirendada. Tundub loogiline, nt 100 pealt oleks asfaldil 4 ratast ikka raske kaapima tõmmata.

Kommentaare ei ole: