Ma vaatan et kõik minu viimased teatriskäigud on siin kajastamist leidnud, noh, laseme siis edasi. Täna käisime Kadriga La Traviatat vaatamas. Ooper on selline žanr, kus ma olen igaks juhuks vait. Kuidas selle ahvi tagumikuga ja puu otsa ronimisega nüüd oligi…
Oot aga ikkagi … lavakujundus oli muljetavaldav. Ja ka vigin: 5-sse ritta kostus viiul kuidagi vaikselt, võrreldes CD-lt kuulduga. Kõik muu oli ilus, ülendav, puhastav, kirgastav, katarsis oli saavutatav. Et siis ahvi… :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar