teisipäev, aprill 17, 2007

Rahvaste nimedest

Sirje väidab, et mustlast mustlaseks nimetamine võib diskrimineeriv olla. Nagu seal kommentaarides mainitakse, võib sel juhul ka sõna sakslane (saks, saksa) sakslast häirida. Norra, Norway, Norvegen, tõlkes põhjatee, jälle, nagunii mingid tuimad põhjainimesed (keegi võib ju vabalt põhjamaalast tropiks pidada). Poola, poolakas, tuletatud sõnast po’le (põld), põllurahvas, st mingid maakad. Üldse, väga paljud rahvad on endid ise maarahvaks nimetanud, ja nime on neile ikka teised, naabrid pannud, ja see nimi tähendas neile naabritele midagi, mille nimesaajad siis taas enda nimetamiseks omaks võtsid. Soome, balti keeltes zeme vms (lähedane vene zemlja), tõlkes maa. Või siis Ungari, türgi-tatari keeltes „10 noolt“, rõvedad sõjardid järelikult. Sõnast neeger ma parem üldse ei räägi.

Me võime iga rahvuse nimest midagi halba välja lugeda, mingis keeles, mingi piirkonna, ühiskonnagrupi kontekstis, nii et las mustlane olla mustlane ja neeger ikka neeger.

 

(Muide, vanarahvas nimetas osasid parme (lendavad ja hammustavad elukad), neid väiksemaid, lätlasteks. Ja et lätlane on veel ka kuue varbaga, siis tuleks ka lätlasi kuidagi teisiti kutsuda. See sõna on ju juba ära rikutud, midagi tuleb ette võtta.)

 

1 kommentaar:

leheneeger ütles ...

Ruhnus kutsutakse suuremat sorti parme muide rootslasteks :-)