Soovimata küll pahurtargutav olla, ei saa me minu arvates kuidagi rahul olla meedia asjatundmatute looduskatastroofide kajastustega. Ebaadekvaatsus hakkab silma nüüd Haitil toimuva kajastamises kui ka nt 2005 aasta New Orleansis toimunu edastamises (leidsin ühe oma kommentaarigi üles). Nimelt, esimesed uudised räägivad a'la 100-st hukkunust, kuigi telepildis on taamal purunenud/üleujutatud linnaosad. Siis algab erinevate meediaväljaannete vahel võistlus hukkunutu arvu enampakkumises. Järgmisena keskendutakse üksikute inimeste pääsemistele, kõik see ninnunännu emotsioonid, seejärel järgneb lootusepuhang, et hullem on möödas. Päev hiljem selgub „üllatuseks", et palju inimesi jäi ju ellu, kelledel pole aga ei juua ega süüa. Sel ajal, kui keegi kusagilt välja õngitseti, sureb nurga taga 100 inimest vigastustesse või janusse.
Mina aga sooviksin reaalses maailmas toimuvast kainet ja loogilist ülevaadet - maa värises, suures linnas varises väga palju maju kokku (x % majadest), et suur osa linnainimesi viibib just hoonetes, saab x-st mingi hinnangulise hukkunute arvu tuletada. Siis, kas haiglad jäid püsti, kas tänavad on sõidetavad, elekter ja side toimib? Et mõne tunni pärast peale maavärinat on sadadel tuhandetel kui mitte miljonil inimesel janu, siis ülioluline teema on see, kas ja kuidas suudetakse vett, toitu, öömaja organiseerida. Ehk siis, me soovime ju teada, mis toimus, mis toimuma hakkab, palju on surnuid-vigastatuid, millised on väljavaated edasiste surmade vältimiseks, mida on puudu jne. Praegu pakutakse aga juhuslikke pildikesi juhuslikest sündmustest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar