Ühest autost

Majal ja majal võib olla suur vahe, nagu ka raamatul ja raamatul, heliteosel ja heliteosel, toolil ja tooli, toidul ja toidul, autol ja autol. Jah muidugi, odavalt ehitatud autot ei ole kohane kalli ja targemat insenerimõtet ja materjale sisaldava autoga võrrelda, pahasti on aga siis, kui kehvasti väljakukkunud auto eest palju raha küsitakse! Kui odaval autol külmaga uksi avades need valjusti krääksuvad, ust lukustades ukse sees midagi kääksub, juhthoovad on raskesti/ebaloogiliselt kasutatavad, auto peaaegu uuena koliseb, külmaga tagavedrustus krigiseb (umbes nagu vanad lehtvedrud), salongiõhu ventilaator undab (nagu vanasti Moskvitšil), pole hea juhitavusega, võtab nõrga mootori kohta liialt palju bensiini, rooli ei jõua ühe käega keerata (roolivõimendi pole kiirustundlik), pedaalid nõksuvad jalgade all kojameeste taktis, päikesesirmi ei saa käpikutega alla keerata (pole kohta, kuhu sõrmi taha ajada), armatuuris puudub mootori temperatuurinäidik (ei tea millal on mõtet kägisevat salongiventilaatorit puhuma panna), külmaga ei tõmba turvavööde rullid turvavööd sisse (autost väljudes tuleb turvavöid istme kõrvale sättida, et neid mitte ukse vahele lüüa), siis see kõik oleks mõistetav - odav ju, selle raha eest ei saagi paremat teostust. Aga kui just selliste ja veel muude hädadega pisiauto maksab poes pea 400 000 krooni, on minu arvates midagi väga viltu.