pühapäev, jaanuar 10, 2010

Lume sulatamisele kuluvast energiast

ERR: Moskvas hakatavat lund sulatama. Kiire ja elementaarne arvutus:

1 kg lume sulamise erisoojus (latentne soojus) on 334 kJ*kg, koos miinuskraadide juurest oleva lume 0 kraadini soojendamiseks kulub ka mingi energia. Ehk siis, nt 400 kJ*kg tähendab 111 kWh energiat tonni lume sulatamiseks. Kui seda teha diisliga, siis 40 MJ/kg = 11 kWh ehk siis 10 liitrit diislit tonni lume sulatamiseks.

Seda siis juhul, kui sulatava seadme kasutegur 100% oleks. Tegelikkuses kuluks koos lume soojendamisega diislit ehk poolteist…paar korda rohkem. Autodega äraveoga ei oksa ma siin kohe võrrelda, ei tea, mitu m3 autole mahub, nt kui 50 m3 (sahatatud-kopaga tõstetud lume tihedus?) ja kütusekulu on 30 l/100 km, siis autodega paarikümne km kaugusele vedades kulub vast nii 10 korda vähem kütust. Umbes. Hinnanguliselt.

Latentsest ja muudest (eri)soojustest: http://ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc

HILJEM: Just, see 344 kJ*kg on lume sulatamiseks kuluv latentne soojusenergia, 0 kraadisest lumest 0 kraadise vee saavutamiseks. Lume soojendamiseks kuluv energia sõltub ilmast. Paremaks hoomamiseks olgu lisatud, et ühe kg jää sulatamiseks kulub 80 korda rohkem energiat kui ühe kg vee temperatuuri tõstmine 1 kraadi võrra. Ehk siis, jää ainuüksi sulatamine on sama energiamahukas kui 0 kraadise vee kütmine 80 kraadini.

Jah muidugi, selle lumesulatuspeletisel on mingi ühest väiksem kasutegur. Peale selle tuleb lumevesi 0 kraadist soojemaks kütta, muidu külmub sulatamisahjust välja voolav vesi sealsamas jälle ära... lume sulatamine on hullmeelselt energiamahukas ettevõtmine. (kui just Islandi kombel kuumaveeallikate soojusega ei saa tänavatelt lund sulatada)

2 kommentaari:

August Sügavast ütles ...

Väga tore, et keegi, ehk konkreetselt Urmas, on viitsinud selle venemaa lumesulatamis meetodi kohta arvutusi teha. Tundus ka endale jube totter kui uudistes seda näitas. Ei uskunud kuidagi, et võiks olla mõttekam ja efektiivsem kui lume äravedu. Aga eks seal on ilmselt mitu määrajat: venemaa on ju teada-tuntud imedemaa, kus ratsionaalsus pole mitte just alati kõrgel kohal, teiseks võib-olla pole neil lihtsalt niipalju laadureid ja veokeid, millega lund transportida (mis on muidugi kummaline ja väheusutav), kolmandaks võib ladustamiskoht asuda liiga kaugel, mistõttu on peetud mõistlikumaks sulatamist (samas on selline asjaolu puhtalt logistiline läbimõtlematus). Ilmselt käis asi ikka nii, et mingi fedja mõtles sellise aparaadi välja, tehas ehitas valmis ja läbi mõne tuttava tsinovniku saadi jalg rohelise tule saamiseks ukse vahele. Kulude arvestamisega pole aga omavalitsuse poolt eriti tegeletud.

Urmas ütles ...

Mnjah, Venemaa on imedemaa.

Eks Moskva ole muidugi suur linn, linnatagused väljad on kaugel, lisaks veel liiklusummikud, aga suures linnas on suur hulk lund, mille SULATAMISEKS kuluks väga suur kogus kütuseid. Oh jah.

Huvitav, miks ei võiks lund jõkke vedada? Mõnel pool merre ju veetakse, kas mitte ka nt Helsingis? Või on linnatänavate lumi liialt saastunud?