Ma ka ei tahaks LADA avariitestis osaleda (foto)

Loodetavasti lähtub üha enam inimesi autot valides ka selle turvalisusest. (siinkohal tundkem soomlastele kaasa, kes ebamõistliku maksupoliitika tõttu on sunnitud „surmapunne" ostma).

Pilt on pärit siit.

Autosõidust, st füüsikast. + paar linki

10 põhilist viga kiirestisõitmisel. Lingi noppisin Oliveri juurest. (eks taolisi nõuandeid leiab Googlest veel ja veel)

 

See, esmapilgul rullnoklikuna näiv teema, on sügavam ja keerulisem, kui minu arvates paljudele paistab. Autosõit, see on füüsika. Füüsika, see on teadus, tõsiteaduslik teadus, kus ei saa igaühel oma tõde olla. Kes jõuvektorite liitmistega puusse paneb, sõidab teelt välja. Lihtne.

 

Et autosõitu käsitlevat füüsikat hoomata, on vaja piire kombata, et piduriga/gaasiga ette-taha, rooliga vasakule/paremale kaalujaotuse muutmist ja „traction circle"-t, auto vedrustuse ja 4veoskeemi käitumist ette kujutada, on vaja harjutada. Enne harjutamist aga veidi teooriat uurida, et rajal sõitmine niisama „pull kärsahaisutamine" poleks. Vot ja siis mõnele rajale autot tundma õppima, nendega on Eestis vist jah, kitsas käes, midagi o

 

Paar linki: Slow In Fast Out, Brian Beckman's The Physics of Racing, autost: diferentsiaalidest, caster angle, camber angle jne.

 

 

(imelik, selles foorumis viidatakse ühele Youtube videole, mille peale ütleb aga Youtube „This video is not available in your country." Mis see nüüd siis tähendab?)

 

Varem samal

It's Quattro time

Lugupeetud autojuht, jah, praegu on õues väga ilus talveilm ja toas on patt istuda, AGA, kui Sul on suverehvid all, siis käi parem jala. Kui Su auto on ühe- või kaherattaveoline, võta palun labidas kaasa.

Quattrost ja Torsenist.

 

Rehivahetus Tööstuse tänaval

Täna oli see päev, mil autost sai grill välja tõstetud, et talverehvidele ruumi teha. Ehk siis, aeg rehve vahetada. Kus vahetada? Väga hea küsimus, üldjuhul on rehvivahetaja ju väga hooletu ja väga rumal:

ei puhasta velgesid hoolikalt (tasakaalustamine muutub mõttetuks),

ei oska ka puhtaid velgi korralikult tasakaalustada,

ei viitsi oodata mil rehv ventiiliaugu kaudu tühjeneb ja surub pea täis rehvi tööpingis velje küljest lahti – oht rehvi külgi vigastada, sisemisi rebendeid põhjustada,

ei lükka nn vargapoltide vahejunni korralikult poldi pea põhja – nii poldid kui vahejunnid saavad rikutud,

kaotab velje tsentriava ja poldipeade plastkatted ära, küsima minnes sõimab,

kratsib velgesid kõikvõimalikke tööriistadega,

pillub velgesid vastu maad,

ei tupsuta määrdeainet tsentriavale (et poole aasta pärast, kui rattapoldid on välja keeratud kuid ratas ikka auto all kinni on, saaks jalaga vms asjaga rattaid lahti taguda).

 

Ei, ei ole nii, et kallimas kohas oldaks vähemhooletud ja vähemrumalad. Pigem isegi vastupidi, nn erategija omab arvatavasti kõrgemat intellekti kui töölepalgatud väikesepalgaline poisike, Esimene taipab ka tulevikule mõelda – poole aasta pärast tahan ju jälle rehve vahetada.

 

Kokkuvõte: minu viimase 50 rehvivahetuse (ca 10 aasta) kõige positiivsem kogemus oli täna õhtul Tallinnas Tööstuse 54. Linna poolt Kopli poole minnes 200 m enne Erikat, vahetult peale raudteed paremale hoovi. Koht on ehmatavalt jube, aga heas mõttes suurveneliku joonega venekeelne vanahärra on väga hoolas, vaatab ja mõtleb, mida teeb. Ja küsib ainult 400 krooni (valuveljed)! Ei ole vaja 2 korda mõelda, kus ma lähipäevil bussile kummid alla panen.

 

(ma väga loodan, et keegi mu soovituses pettuma ei pea - et seal vaid see 1 vana töötab ja et ta alati nii põhjalik on)

 

Priusest (Top Gear)

(2. pool).

Viimasel
ajal on ka siinkandis hübriide näha. Aga ka mul tekivad mõned küsimused, kui mõtlen meie pisikestele ummikutele, sulatamist/soojendamist vajavatele jääs ja udustele autoakendele. Ja tänapäevastele väikestele väga ökonoomsetele diiselmootoritele. (ja
mitte ainult väikestele, (väga nõme) BMW 320d, mille kiirendus on alla 8 s sajani, on mnt kütusekulu 4,1 liitrit 100-le km-le, hämmastav!)

Kuidas nael/polt kummi saab?

Kuidas nael/polt kummi saab?

Ega naljalt ei saagi, eriti esimesse mitte. Tagumisse aga sagedamini - esimene ratas tõstab lebava naela/poldi püsti ja kui ta sel ajal õige nurga all on, kui tagumine ratas temani jõuab, ongi nael/polt tagumises rehvis. Siit järjekordne põhjus, miks ei ole arukas eessõitja tagumikku liibuda.

 

Veel paar põhjust suurema pikivahe hoidmiseks:

http://urmase.blogspot.com/2008/01/miks-pikivahet-hoida.html

 

Suurte mootorite maksustamisest

Kas suur mootor on paha seetõttu, et ta on võimeline ajaühikus rohkem kütust põletama?

Kas ta on paha ka siis, kui ta liigutab väikest autot (väikese ja võimsa auto Tallinnast Tartusse liigutamiseks kulub vähem kütust kui suure ja vähevõimsa auto liigutamiseks)?

Kas suur mootor on ka siis paha, kui ta nädalas vaid paaril päeval käima pannakse (kui teistel päevadel ökonoomse autoga või trammiga/bussiga sõidetakse)?

Kas suure mootoriga auto on paha ka rahuliku juhi juhituna, kes 100 km läbimiseks vähem kütust põletab kui 2 liitrise autoga närvihaige (vaadakem kui paljudel maanteedel pidurituled põlevad, pidur = kütuse raiskamine)?

Kas on arukas karistada inimesi, kes langevarjuhüpete või lumelauatamisele (suurte mägede juurde ju lennatakse, mis on väga keskkonnavaenulik) eelistavad (talvel) oma vaba aega nt Tabasalu kardirajal kiirematele ringidele kulutada? Või peaks selle loogika alusel iga inimese keskkonnavaenulikkust, ökoloogilst jalajälge maksustama? Elab ühepereelamus? Maja on linnast kaugel? Lendab palju? Kodus on 2 diivanit? Ja need faktorid võrrandisse pannes arvutame välja, mitu liitrit bensiini inimene paaki valada võib.

Või peaks ka neile veetarbijatele, kelledel on kodus jämedamad veetorud, lisamaksu kehtestama või neile veehinda ei tõstma? Või peaks analoogiliselt suuri külmkappe maksustama, suuri baarikappe kuhu rohkem alkoholi mahub, suuri taskuid kuhu rohkem suitsupakke mahuks, ka neid maksustama?

Autotelefon või autovarustus?

Mina eelistan kindlasti autovarustust (nt CK-7W), st tavaline mobiiltelefon ise jääb ikka tööle. Mitte ei „ulata" bluetoothi vahendusel SIM kaarti autotelefonile (N616) ja ise põhimõtteliselt välja lülitudes; või ei saa teise SIM kaardiga autoga koos käivituv autotelefon (N810) 1. prioriteeti ja kõned ei suundu sõidu ajal teisele telefoniaparaadile ehk autotelefonile. Miks ma ei taha et mingi teine telefon mingiks ajaks põhitelefoni asemele tuleb? Sest enamus SMS-e kirjutan ma autoroolis olles, nagu ka osad e-kirjad – teksti saab ju vabalt nö kinnisilmi kirjutada ja sel puhul on toimiv tavamobiil väga mõnus (*). Peale selle saab tavamobiilis ka sõidu ajal kõikvõimalikke kasulikke programme jooksutada, alates Fringist (saab helistada Skype'i ja MSN-i), millel on nüüd samuti handsfree tugi, kuni Nokia Mapsini, mis GPS-ga telefoni korral võõras kohas häälega kohale juhatab. Peale selle, juhul kui automakk mälupulga või mp3-pleieri sisendiga on, saab telefoni ka neid rolle täitma panna.

 

Ettevaatust, konkreetselt CK-7W kajab 6120 ja E51-ga, ju kajafiltritega mingi jama. Vanemate telefonidega ja N-seeria omadega ei kaja, st töötab väga hästi.

 

Nii et, uhkete autodega kaasliiklejad, sadu tuhandeid kroone maksvas autos võiks ju see ca 2000…3000 krooni maksev vidin olla. Keerad võtit, käedvabadsüsteem ühendub telefoniga, paned auto seisma, laseb telefonist lahti. Tuleb kõne, jääb raadio vait, et asjalikumad telefonid loevad soovi korral ka salvestatud kontaktide nime ette, ei pea telefoni taskust võtma ja vaatama, kes see ull nii hilja helistab. Autotelefon kirjutab nimed ja värgid omaette ekraanile, ses mõttes see veel mõnusam.

 

Palju see trahv linnas roolis mobiiliga rääkimise eest praegu on?

 

(*) see on minu arvates suur iPhone (tehnoloogiliselt üleeilne Nokia) miinus - teksti kirjutamine nõuab mõningast keskendumist.

Graafik ja ka natuke juttu pihustite ja õhulugeja tööst

Eelmise teema jätkuks.

204 sekundi kohta tuli selle programmiga 148 mõõtepunkti.

Õhulugeja mõõdab mootorisse siseneva õhu massi [g/s], arvestades, et õhk kaalub 15 kraadi C juures 1226 g/m3, siis on lihtne arvutada mootorit läbiva õhu hulka liitrites. Selle 204 sekundi jooksul imeti mootorisse 1040 liitrit õhku (5 l/s).

Pihustite avatud oleku aeg [ms] peaks olema antud ühe töötakti kohta. Et selle 204 sekundiga tegi mootor ca 5100 pööret (võtsin keskmiseks 1500 p/min), 6 silindri puhul on see 15300 töötakti, keskmine pihustite lahtioleku aeg 4,53 ms (ma ei sõitnud seda juppi kuigi rahulikult), kokku seega summaarselt 69,3 sekundit. Kui palju selle ajaga mootorisse läbi pihustite rõhuga 4 bar-i bensiini pritsiti? Raske öelda. Lihtsam on õhu kaudu arvutada.

Ühe kg bensiini põlemiseks kulub ca 15 kg õhku. Sellise bensiini-õhu vahekorra puhul on põlemine optimaalne, vähemalt vanasti oli, täpsemalt 14,7:1-le. :-) Kui arvestada, et selle 204 sekundi jooksul tarbiti 1040 liitrit ehk 1275 g õhku, siis järelikult kulus ca 85 g bensiini, st ca 113 ml (kui eritihenduseks 0,75 võtta). Aga et mootoriga pidurdades ei suleta õhu pealevoolu täielikult, vastupidiselt bensiinile, siis 1:15-le ei ole ebaühtlase sõidu puhul kuigi täpne.

Teinekord kui aega ja viitsimist, võiks ju põhjalikumalt ja ka maanteel taolisi andmeid koguda. :-) Ja rohkemaid parameetreid, gaasipedaali asendist kuni lambda väärtusteni ja eelsüütenurkadeni. (et humanitaaria reaalsemate asjade üle domineerima ei hakkaks ja olulised asjad meelest ära ei läheks)

http://urmase.blogspot.com/2007/03/lbi-obd-auto-kallale.html

HowStuffWorks-s kuidas pihustamise aega arvutatakse. Sama Wikipedias. Wikipedias sissepritsest.

Auto kiiruse ja momendi sõltuvus

3 minutit autosõitu. Sinine kõver tähistab kiirust [km/h] ja punane momenti väntvõllil [Nm]. Punaseid tippe lugedes foori alt startides on käiguvahetused (manuaal) näha. Punane allpool nulli tähendab mootoriga pidurdamist (bensiinikulu on siis 0).

Audi 2,8 AAH mootor (8A0 906 266 E, V6/2V MPI) ja softiks VAG-COM 409.1

Hiljem: väikene selgitus. Punane, moment, see on see jõud, millega mootor sidurit keerab, jõud, mille me mootorist saame, see vaev, mida mootor näeb, keerates väntvõlli. Punane joon veab sinist üles. Peale mootorit tuleb käigukast, mis momente ja kiirusi korrutab. Kui nüüd vaadata hoolega viimase foori alt startimist (kiirus tõuseb nullist, sakiline punane tähendab käiguvahetusi), siis nii 1. kui 4. käigu puhul on mootor mingi aeg täpselt võrdset momenti väljastanud, kuid sinine joon, kiirus, on erineva nurga all tõusnud. Ehk siis, 4. käiguga kiirendab auto kehvemini kui 1.-ga, kuigi mootor tegi täpselt võrdselt tööd. Hiilgav tõestus, kas pole? :-)

Kallid kaasteelised

Ostkem oma autodele uued kojamehed! Viimasel ajal kellegi teise autos sõites on väga tihti silma torganud kojameeste asemel mingisugused nässakad.

Haakuv jutt.

Kaja räägib kiiruse ületamisest

Kaja räägib kiiruse ületamisest. Ja mina tahaks märgipaigaldajate arutluskäigust aru saada.

Miks ei suudeta Eestis rahuajal teid korda teha???

Tallinna tänavad on KOHUTAVAS olukorras, MASENDAVALT JUBEDAS seisukorras, ABSURDSES konditsioonis. Ja ma küsin endalt 365 korda aastas, miks see nii on??? Miks? Raha ei ole? Kuidas ei ole, Eestil läheb ju hästi! Aga rahast ikka ei piisa? Milles küsimus, siis tuleb makse tõsta. Sest, on asju, mis tuleb ju korda teha. Ma oska aru saada, MIKS ei suuda Eesti Vabariik või linn, see ei ole minu kui kodaniku asi, kes, riigi/linna infrastruktuure korras hoida? Miks? Miks? Miks? RAHUAJAL, mil teid ei pommitata ja linna ei piirata!

Ja kui mõni lõik siledaks tehakse, siis mõne kuu pärast on kaevukaaned sisse vajunud (nt Narva mnt alates Kadriorust kuni Valge tn otsani )! MIKS ei tehta praaki garantiikorras korda? Ja miks raisatakse aukude „plommimisega" minu ja Sinu raha? MIKS?

Vaidlus autode kokkupõrke teemal

Hinnavaatluse foorumis on jutt autode kokkupõrgeteni kerinud, keegi viitab ka minu kunagisele tagasihoidlikule jutukesele. On neid, kes seda härja fekaaliks nimetavad, aga ka nõustujaid.

Erinevaid mõttekäike on huvitav jälgida, vaidlustest võib nii mõndagi kasulikku leida.

Miks pikivahet hoida?

- Et eessõitja äkkpidurduse korral enda taga sõitjale pikemat pidurdusmaad anda. Paljudel on ju juustrehvid all, pidurid pole korras ja pea uimane otsas. Kui ta ise ei taipa enda ees vajalikke meetreid reserveerida, siis tark oleks meil ise taolistele enda ees need talle vajaminevad lisameetrid varuks hoida. Nt mul on mitu korda neid lisameetreid tagumisele vaja pakkuda olnud.

- Et eessõitja üleskeeratud sodist suurem osa maha jõuaks langeda/tuul kõrvale jõuaks viia. Need kümned või sajad liivaterad, mis auto nina igas sekundis lihvivad, võivad aastatega kapoti ääre värvile, laternaklaasidele ja esiklaasile halvasti mõjuda.

- Et eessõitja üleskeeratud sodist väiksem osa õhufiltritesse satuks.

- Et ise eessõitjale mitte tagant sisse uhada. Sellega kaasneb ka suur oht, et meile omakorda sisse põrutataks.

- Et teelolevatest aukudest – kolakatest jõuaks rahulikult mööda põigata.

 

Tropid ronivad vahele? Ega neid troppe nii palju ju ka pole.

Jälle jahvatan liiklusest. Anonüümsuse mõjust käitumisele

Huvitav, milline näeks liiklus välja siis, kui numbrimärgiks oleks auto kasutaja nimi? Tropiks muutumisele annab ju tõuke ettekujutus anonüümsusest. Seda pandi tähele inimeste liikudes, nt ümber asustatud (nt siiarännanud venelased) st end anonüümsena tundvad inimesed muutuvad kergemini pättideks, ja ju kehtib see ka autosse peitu pugemisel.

Ühe tüübi parkimised.

Viitas kirjatsura.

Liiklemisoskus on elutähtis oskus

Et liiklejaid on üha rohkem, pinnaühikul aina tihedamalt, elukorraldus eeldab üha pikemate vahemaade läbimist, siis minu arvates on viimane hetk kooli lõpuklassides viia sisse liiklusõpetus. Tundide peatükkideks võiksid olla ummiku- ja selle tekkeanalüüs, avariis osalevate osapoolte käitumismudelid, ristmiku ületamine jalgsi ja autoga, liiklust korraldavate märkide paigaldamise põhimõtted, liikluskorralduse algtõed, viisakusõpetus jne. Sest nagu näha, autokoolidele ei saa lootma jääda. Ummikud tekivad aina uskumatutesse kohtadesse, õnnetused juhtuvad aina kummalisemates paikades, aina rohkem tunde ööpäevas veedavad inimesed ummikutes ja liikluses osaledes.

Belgia liiklusest

Belgias oleks Soo tänaval (Tallinnas) suurim lubatud kiirus arvatavasti 70. Ja seal 70 alas sõidetaks 100-ga. Meil on 30.

Selline tähelepanek, äsja Belgiast saabununa.

No tõesti, meie 40 = sealne 70, ja veelkord, lubatu + 30..40 km/h näikse täiesti tavaline, see teeb siis kitsaste tänavatega väikelinnas 100 km/h. Nüüd küsimus, miks siis neil laibarada tee ääres ei ole, nagu meil on? Ikka ainult sellepärast et meie oleme lollid ja ajame vales kohas oma õigust taga?

Rõõm vanast autopannist

Kuuldes - nähes, kuidas uute ja suhteliselt uute autodega hädas ollakse, (viimasest ajast: mõni kuud vana Fiat ei käivitu või mõni aasta vanal VW-l jookseb mootor kokku. Või mädaneb peale garantiiaja lõppu sumbuti ära, 3 aastat vana auto ei saa pidurite pärast ÜV-lt läbi jne jne), jutustan kuidas ma meie muldvana Audi A4-ga tehnilistel ülevaatustel olen käinud. 7 aasta jooksul mil me temaga ringi oleme sõitnud (selle ajaga 170 000 km), on olnud ÜV-l 1 jama, ja selleks oli porine auto. Ülevaataja ei olnud nõus nii musta autot üle vaatama. Nüüd paar kuud tagasi olin suisa kõhevil, et ei tea millises seisus sillad, pidurid, amordid, heitegaasid olla võiks, pole vist poolteist aastat auto alla sattunud. Kuid läks nagu alati, kõik oli korras. Kui korras, ei tea, nägin ainult ühte arvulist näitajat - tagasilla pidurite disbalanssi, see oli 3% (30 olevat lubatud).

Viimasest paarist aastast meenuvad mitteautoalustest jamadest bensiinipump ja mõned pisividinad nagu bensiininäidik, katuseluuk, aknapesuvedeliku pump… kindlasti on midagi veel, aga ei tule meelde.

Tegelikult on lausa lust üsna hästi koospüsiva vana panniga ringi kärutada, hinnal pole enam kuhugi kukkuda, kui juhtubki midagi tõsisemat, ei saa kulutused olla suuremad kui auto turuhind.

Las ma rõõmustan siin ühe rõõmu veel ära - 7 aasta jooksul ei ole mitte kordagi uksed, ukselingid ega käsipidur kinni/peale külmunud. Vähemalt Fordil ja VW-l on nii mõndagi veel õppida.

Vilgutada või mitte vilgutada?

Vilgutada või mitte vilgutada? Vastutulijat politsei eest hoiatamiseks siis. Seni liikus mu mõte sellist rada pidi, et juhul kui kiirust mõõdetakse mõne märgipaigaldajate poolt poolunustatud 30 alas, siis vilgutan kindlasti. Oleks ju pahatahtlik vastutulijat ebakohase märgi tõttu mittearuka võimaliku karistuse eest mitte hoiatada. Kuid kui liikluskorraldajad on minu arvates liiklust hästi korraldanud, piiravad-keelavad märgid on õigetes kohtades ja ka kiirust mõõdetakse põhjendatud kohas, siis soovist roolijoodikuid, hulle kimajad ja autovargaid mitte ette hoiatada, ma ei vilgutanud.

Teisalt, nagu elu näitab, võib ka nii juhtuda, et kiirust mitteületavale juhile võidakse kellegi teise kiirus pähe määrida. Kõigile ja kõikjal vilgutamine vähendaks sellist riski. No aga nende üksikute jauramitega peab ju ometigi keegi vestlema, vahel oleks hea, kui mõni politseiga ootamatult kohtuks. No ütle nüüd, kas siis vilgutada või mitte vilgutada?

 

(tuledega vilgutades võiks seda teha paar-kolm korda ja kiiresti, et vastutulijale ei tekiks arvamust, et Su auto lihtsalt ebatasasel teel kõikus. Kiiresti vilgutamine, nii 2 Hz-se sagedusega või nii, viitab üheselt sellele, et auto ei saa nii kiiresti ebatasasustel hüpelda, seega on tegu tulede vilgutamisega)