Muusikapsühholoogia sedastus: muusikalised maitseeelistused ei tarvitse oleneda muusika struktuurist, nad olenevad emotsionaalselt olulisest situatsioonist mil seda muusikat kuuldud on. Umbes nii rääkis Ööülikoolis Jaan Ross.
Ma mäletan, et juba kooliajal nuputasin, et miks mõned nii jubedat muusikat kuulavad, et kuidas küll saavad nii erinevad eelistused tekkida. Hiljem arvasin, et noore muusikalist maitset mõjutab vanemate muusikaline maitse, et teismeline kuulab siis seda, mida vanemad jälestavad (no pane see jubedus ometi kinni!), et sealt tuli soodne pinnas nt hevile ja metalile, tänapäeval ehk hip-hopile jne neegrite joujou-mään muusikale.
Täna ei oska mu muidugi midagi arvata. Ju on Rossil õigus, ja võib-olla on emotsionaalselt oluliseks situatsiooniks mh mingisugune eneseteadvuse, subjektsuse teadvustamine, mis tingib vastuolu vanematega, seniste autoriteetidega. Muuhulgas. Teiste tugevate ja uudsete emotsioonide kõrval. Ja läbi mõne taolise assotsiatsiooni tekibki siis ehk muusikaline eelistus.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar