Jaa muidugi tuleb elus mõte leida. Kuid üks elumõte mille kaudu ma
õnne leidmisesse ei usu, on odavuse ülistamine, hindadele
keskendumine. Väga kahtlen, et kokkuhoiust ja säästmisest saadud rõõm
(hasart) on võrreldav toidu ja asjade hindade asemel toidule ja
asjadele enestele keskendumisega. Võimalikult odav on üldjuhul
võimalikult vilets. Nt kõige odavama veini mõte on ju olla odav, mitte
olla vein. Kuid vein ise on ju parem kui tema hind. Võimalikult
viletsa soovimine viitab madalale enesehinnangule?
Ma ei räägi täna neist, kel pole raha hea söögi ja nt heade kääride ostmiseks.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar