Ei, ma ei liitu blogides ringleva raamatunimekirja omapoolse märgistamisega, sest vaevalt kedagi huvitab, mida keegi lugenud on, palju 100-st puudu on. Olen taolist infot avaldamatagi lõpmatult põnev. :-)
Lugemisjärjekorrast. Ju on see autoriti erinev, kuid Kaplinskit, kes räägib palju enda isiklikust elust, viitab varemkirjutatule, tugineb varemöeldule, lisab juba teadaolevale üha juurde, loeks ma kronoloogilises järjekorras. Sest hilisem piltide kokkupanemine ei õnnestu arvatavasti nii hästi, kui lugeda järjest, nt Kust tuli öö => Kõik on ime (lugemata, otsisin riiulist välja) => Silm. Hektor => Isale => Seesama jõgi. Lugenuks ma enne Seesama jõgit Isale, teadnuks kohe lugemise ajal, et õpetajaks on Masing, Kust tuli öö loob aluse Isale jne. Ja eks meie pisikeses kultuuriruumis pole keeruline ka, kui me räägime nüüd Kaplinskist, Ööülikoolis ja Räägivad saates räägitul, ajaleheartiklitel silma peal hoida. Raamat saab raamid, ja ma ei usu et segavad raamid, pigem ikka aitavad raamid. Kui kirjanik midagi ütleb, kuuleme natukene rohkem kui ta sel korral ütles, me teame ja tunneme teda mingil määral. Nii et, nt mina katsun edaspidi mõnd kirjanikku tõsisemalt ette võttes tema raamatuid ajalises järjestuses lugeda. (kui nüüd ikka seda alul mainitud ringlevat nimekirja veekolrd riivata, siis tõsisemat ettevõtmist vääriksid nt Kross ja Kaplinski (mõlemad ju ka Nobelile kirjanduspreemiale esitatud), Mann ja Hesse (mõlemad ka Nobeli saanud).
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar