Lume sulatamisele kuluvast energiast

ERR: Moskvas hakatavat lund sulatama. Kiire ja elementaarne arvutus:

1 kg lume sulamise erisoojus (latentne soojus) on 334 kJ*kg, koos miinuskraadide juurest oleva lume 0 kraadini soojendamiseks kulub ka mingi energia. Ehk siis, nt 400 kJ*kg tähendab 111 kWh energiat tonni lume sulatamiseks. Kui seda teha diisliga, siis 40 MJ/kg = 11 kWh ehk siis 10 liitrit diislit tonni lume sulatamiseks.

Seda siis juhul, kui sulatava seadme kasutegur 100% oleks. Tegelikkuses kuluks koos lume soojendamisega diislit ehk poolteist…paar korda rohkem. Autodega äraveoga ei oksa ma siin kohe võrrelda, ei tea, mitu m3 autole mahub, nt kui 50 m3 (sahatatud-kopaga tõstetud lume tihedus?) ja kütusekulu on 30 l/100 km, siis autodega paarikümne km kaugusele vedades kulub vast nii 10 korda vähem kütust. Umbes. Hinnanguliselt.

Latentsest ja muudest (eri)soojustest: http://ael.physic.ut.ee/energia/loeng2.doc

HILJEM: Just, see 344 kJ*kg on lume sulatamiseks kuluv latentne soojusenergia, 0 kraadisest lumest 0 kraadise vee saavutamiseks. Lume soojendamiseks kuluv energia sõltub ilmast. Paremaks hoomamiseks olgu lisatud, et ühe kg jää sulatamiseks kulub 80 korda rohkem energiat kui ühe kg vee temperatuuri tõstmine 1 kraadi võrra. Ehk siis, jää ainuüksi sulatamine on sama energiamahukas kui 0 kraadise vee kütmine 80 kraadini.

Jah muidugi, selle lumesulatuspeletisel on mingi ühest väiksem kasutegur. Peale selle tuleb lumevesi 0 kraadist soojemaks kütta, muidu külmub sulatamisahjust välja voolav vesi sealsamas jälle ära... lume sulatamine on hullmeelselt energiamahukas ettevõtmine. (kui just Islandi kombel kuumaveeallikate soojusega ei saa tänavatelt lund sulatada)