neljapäev, detsember 30, 2010
kolmapäev, detsember 29, 2010
Mittelihtlauselised inimesed
Inimesed ei pea lihtlauselised olema.
teisipäev, detsember 28, 2010
Kui paanikat ei ole, siis tuleb paanika luua
Ehk siis, miks peaks keegi praegu panka järjekordadesse tikkuma?
esmaspäev, detsember 27, 2010
laupäev, detsember 25, 2010
Skeptik.ee lehel "Atmosfäärilise süsihappe allikad"
Mehed, purjus olete või?
(Et lumi on lükkamata, pole vahet, kes roolis on. Eriti veel uute ja tobedate autodega, mis hooga hangest läbi sõita üritades piduritega hullama hakkavad ja ülihinnalise vaevu sissesaadud hoo maha pidurdavad)
reede, detsember 24, 2010
Igaühel on vaja teemat millele mõelda, kui tühja tunnet tunneb
Teemaks võib olla mõni oluline inimene, eepos (religioon), lugu, minevik.
(kahjuks ma ei mäleta, millised siinsed sententsid on ise pähe roninud ja millised mõnest raamatust meelde jäänud)
EMHI lingitud radarid ja vaatlusjaamad
Uudisest põnevamad on aga lingid, erinevatele radaritele ja vaatlusjaamadele.
neljapäev, detsember 23, 2010
Siinkirjutaja valupunkt inimeste hindamisel
Peaks perearstiga rääkima.
kolmapäev, detsember 22, 2010
On raamatuid, mida ei julge üle lugeda
Näide: Hesse "Klaaspärlimäng".
teisipäev, detsember 21, 2010
Mis mõte on euro stardikomplektil?
esmaspäev, detsember 20, 2010
Aja mõiste on aluseks ilusate asjade katkiminemise hirmule
Õnnetuseks on aja mõiste aluseks ilusate asjade katkiminemise hirmule.
pühapäev, detsember 19, 2010
Nukker alatoon
Noil hetkeil näib rahulolust tiine muretus alaväärsena.
Imelik.
Veider sügis, lumi krudiseb autorataste all
Eurooplasele on sügisesel - talvisel ajal EL kliimapoliitikat raskem maha müüa.
Kas purikad on halva soojustuse tunnuseks?
Ma ei saa kõige kirjutatuga 100% nõustuda. Purikate tekke puhul on olulisimaks teguriks lume paksus katusel. Lisaks see, kas katuse all on eluruum või kütmata pööning. Ja siis katuse soojustatus.
Kohev lumi on suurepärane „soojustusmaterjal“, kui me maname silme ette katus+lumi temperatuuri gradiendi, siis ka kõige parema soojustusega katuse puhul kujuneb mingi lumepaksuse korral temperatuuri 0-punkt lumme, mitte katuse sisse – sel juhul on katuse pinnal plusskraadid ja tekivadki purikad. Kujutagem ette, et meie maja on nt 20 meetrise lumekihi all – sel juhul hakkab maja ümbritsev lumi igal juhul sulama, majas eraldunud soojus ei pääse lume alt välja, ükskõik kui hästi see maja soojustatud on, olgu seintes või 2 meetrit kivivilla.
Muide, teades, et koheva lume soojusjuhtivustegur on vaid ca kaks korda parem kui kivivillal, saame tekkiva sulalume kihi paksuse ja lume kogupaksuse kaudu välja arvutada katuse summaarse soojusjuhtivusteguri. :-)
Ehk siis, veelkord, igasse majja tuleb toasooja hoidmiseks sisestada x kW soojusena eralduvat energiat – kogu see energia aga ka lahkub eluruumidest õue, mingil moel. Purikate teke või mitteteke ei ole aga küttearvetega mitte väga üks-üheselt seotud, see sõltub peale soojustatuse ka maja konstruktsioonist (eluruum katuse all) ja tingimustest, kuidas see soojus lahkuda saab (kas läbi paksu ja sooja lume või seintelt-katuselt otse külma välisõhku)
http://urmase.blogspot.com/2010/01/jaapurikad-ei-pruugi-tahendada-halba.html
laupäev, detsember 18, 2010
Reaalteadused võivad ülbeks muuta
Aastal 2000 oli Ööülikoolis Tõnu Lehtsaare loeng Eneseleidmine religioonipsühholoogilisest vaatenurgast. (kas tõesti on sellest möödas 10 AASTAT?! …veider, et see loeng veel meeles on) Lehtsaar kirjeldab inimese arengustaadiumil mh ülbe-pahurat tasandit, kus on eneste jaoks maailma sõnastamisega ühele poole saadud ja ollakse nüüd tõeomanikud, ja kui keegi kõigest samamoodi aru ei saa, on ta lihtsalt juhm - lingitud loeng alates 39-st minutist. (kogu saade tasuks kindlasti veelkord üle kuulata.)
Siinkirjutaja probleem seisneb selles, et reaalteadusi õppinuna olen samuti märganud end reaalteadusi humanitaarteadustest kahetsusväärselt õigemaks pidamas, end viidatud loengus ära tundmas. Ei ei, ilmselt ei pea ükski haritud inimene humanitaarteadusi kui selliseid lihtsamaks või kergemaks, kohati pigem vastupidi, reaalteadustes on rida valmis distsipliine, millede omandamiseks piisab vaid mõnekümne lehekülje läbitöötamisest ja kõik. Ühesõnaga, inetuks läheb olukord siis, kui minutaolised saavad kokku ja leiavad, et humanitaarid on ikka lollid küll – nad ei orienteeru füüsikas ja matemaatikas! Ja eriti siis, kui see kellelegi veel teadusliku meetodiga tõestatud saab!
Vabandust kaasvõitlejad reaalikad, aga meile on pahatihti hädasti vaja teist, mõnd humanitaarharidust kõrvale, et füüsika-matemaatika ülbusest üle saada ja inimlikku-tegelikku maailma märgata. Et olla intelligentsemad, avarama silmaringiga, et osata kaasa rääkida nt kunstis ja kirjanduses, kõiges, mis inimese kultuurseks muudab, et me oskaks ka inimestega ja mittematemaatika keeles suhelda. Et Newtoni ja Einsteini kõrval oleks mahti ka Kaplinskit ja Manni, Lotmanit ja Wittgensteini lugeda. Et me ei süüdistaks humanitaare põhi- ja keskkooli füüsika-matemaatika õpetamise puudustes, et me igalt inimeselt baleriini sussidelt peegeldunud elektromagnetlainete lainepikkuse teadmist ei eeldaks ja ise vaid sellisele teadmisele ei takerduks.
Vabandust humanitaarid, et osad reaalikad sellised kummalised-ülbed-halvustavad liigitajad on.
Aga võib-olla olen kõigest valesti aru saanud.
Laudan: teaduse ajalugu on surnuaed, kus puhkavad kunagised teooriad
Allikas: Vikipeedia, Pessimistlik induktsioon.
Vastu vaidlemine käiks üle jõu. Mis aga ikkagi ei kõiguta usumiinimumi (nürimeelset?) täitmist realismiga, loodusteadustega ja teadusfilosoofiasse uskumisega. (jah, see viimane sõna on tähendustest liiga tiine)
Mehed kardavad ilusaid ja tarku naisi
Ja allajäämise kompenseerimiseks näideldakse ja tehakse põrsatempe.
neljapäev, detsember 16, 2010
teisipäev, detsember 14, 2010
esmaspäev, detsember 13, 2010
Tallinna vanalinnas tuleks kõnniteed ära kaotada
pühapäev, detsember 12, 2010
laupäev, detsember 11, 2010
Kuidas me Ida-Virumaal lumme peaaegu kinni jäime
Need sealsed autod ei saanud ümber keerata sest lund oli juba liiga palju? Aga sellise ilmaga peab ju igal juhul labidas kaasas olema. Ja ümberkeeramise platsi peaks igaüks jaksama puhtaks ajada. Ma saaks aru, et bussid ja veoautod ei saa keset maanteed ümber keeratud…
Ühesõnaga, jättes teelõigu täpsustamata, surusime oma vana Quattro-rimakaga seisvate autode vahel slaalomit sõites mööda hangesid neist mööda, maanteel risti oleva veoautoni, mille traktor parasjagu sealt minema tiris. Ja siis, poolpalavikuliselt kiirustades, aega raiskamata, mõned korrad kinni jäädes labidaga kiiret tööd tehes aina edasi. Võidu juurdetuiskava lumega.
Jah, selline kolonnist möödarallimine võis näida ülbitsemisena, millest muidu need paar teravat repliiki, kuid peale otsust edasi põrutada, kestis kogu toppamajäämine meie jaoks ca 20 minutit. Lasknuks end ise ja vabatahtlikult kinni tuisata, istunuksime seal võib-olla tunde ja tunde. (ilma lumesahata seda pundart seal lahti ei saanuks arutada. Kui just aru pähe ei võetud ja endid ümber ei keerataud/kaevatud/tõmmata lastud.)
Tänud kastiga maasturile, kes meid lõpu eel nööri otsas labidatööst päästis.
(talvel võiks igaüks oma auto esiosas pukseerimiskonksu või aasa üles otsida.)
(kehva rehviga maastur liigub lumes kehvemini, kui hea rehviga neliveoline sõiduauto.)
reede, detsember 10, 2010
Saadetagu Kaitsevägi lumest inimesi päästma
Samamoodi on Eesti traktoreid täis, kuidagi võiks organiseerida sahkade nimekirja ja tasustamise alused kriisisituatsioonides kiireks teede koristamiseks.
Paar soovitust Quattroga lumes sumamiseks
Maanteel on asi lihtne, et kõigi nelja ratta alla moodustuvad veojõust sõltumatult ühesugused jõuvektorid, st et kõik rattad veavad võrdse jõuga, on auto stabiilne, auto ei kaabi, ei vingerda.
Parkides lumevaalu, ära põruta hooga hange otsa. Hanged ja lumevaalud saab järkjärgult, nt kolmandiku auto laiuses laiaks sõita. Et elektrooniline diferentsiaalilukk toimiks, peaks auto vähemalt mõni km/h liikuma. Teisalt, suurema kiirusega hange rünnates ei saa aru, millal lumi auto maast lahti tõstab. Ehk siis, seni kuni Quattro liigub, pole probleemi. Kui optimaalse kiirusega edasi enam ei lähe, saab tagurdades igal juhul lumest välja. Et Torsen keskdiferentsiaal vajab „kinnipoomiseks“ mõningast momenti, siis õhusrippuvaid või kiilasjääl olevad tagarattaid oleks arukas proovida käsipiduriga veidi pidurdada – nii suundub veojõudu ka esiratastele. Kui esirattad üle kraaviperve ripakil on, on lugu paha. Tuleb sõber tõmbama kutsuda. (jah, Quattrosid on erinevaid, jutt käib valdavast enamusest/vanematest). (jah, jutt käib siin sõiduautodest, maasturid on teine teema. Sellepärast teine teema, et linnainimesel ja maanteeinimesel on sõiduautoga mugavam sõita kui maasturiga).
Koheva lumega liigub neliveoline sõiduauto üsna sügavas lumes, ikka sellises, et surub lund kapotile ja varjab esituled. Sulalume kõva koorik on seevastu väga salakaval.
Ja veel, autos võiks olla selline labidas, millega saaks auto alt lund ära kraapida, nt metallist betoonilabidas, see on tugev ja labidas on varre suhtes paraja nurga all.
Millegi tegemiseks on arukas valida õiged vahendid.
neljapäev, detsember 09, 2010
Kui inimene kulutab end rohkem, siis ta ka kulub rohkem
Oskus olulist ebaolulisest eristada
Üks suuremaid tarkusi on oskus olulist ebaolulisest eristada.
teisipäev, detsember 07, 2010
Esimesest ja n-ndast Eestist rääkides on põhiküsimuseks piiride tõmbamine
Seoses talviste talvedega ja lootusega, et inimeste arukus ja jõukus suureneb, mis peaks kaasa tooma uute neliveoliste sõiduautode läbimüügi suurenemise, liigitaks ma inimesed, kes ei jaksa ega raatsi nt üle 100 000 kroonist autot osta ja on ilmselt keskmise sõiduauto kolmas omanik, kolmanda Eesti esindajaks (tubli sõlmlause tuli). Oled nt Audi 4-s omanik, kuulud neljandasse Eestisse. Hea lihtne algoritm piiride tõmbamiseks. :-)
Kui labased naljad lõpetada, siis neljanda Eesti lohutuseks, eriti linnainimestele: kulutades kuus autole nt 7000 krooni asemel 3000 krooni või üldse mitte, saate allesjääva raha eest tublisti taksoga sõita, restoranis süüa ja iga kuu nt uued saapad osta. Või sellise eluaseme soetada, mis on elule lähemal ja ei pea nii palju autoga rallima.
(Nii, ja nüüd kõik uusi Quattrosid ostma! Et sõiduautode järelturg lai oleks ja kasutatud autode hinnad langeksid.)
esmaspäev, detsember 06, 2010
Miks Variautor auhinnatud sai?
(Pöffist, 4 filmi päevas vaadata on natukene liiga palju).
pühapäev, detsember 05, 2010
Nüüd sulaga hakkavad purikad alla kukkuma
Kuidagi ligadi-logadi pilla-palla on meil asjad jää ja lumega.
laupäev, detsember 04, 2010
Et ei peaks kokku puutuma tegelastega, kelledega ei ole millestki rääkida
Seda teadvustades on kokkupuuted taolistega, nt mingi turvamehega kusagil väravas, talutavamad.
Elu eesmärgiks on naudingud
Varem, http://urmase.blogspot.com/2010/10/uheks-eluulesandeks-peaks-olema.html
neljapäev, detsember 02, 2010
Une ja ärkveloleku piir
Selline unelev-vahepealne olek on... omamoodi huvitav. Ma ütleks. Maailm paistab hetketi teistmoodi. Eriti vatisena peale lõunasööki.
teisipäev, november 30, 2010
Kus jooksevad usu ja tavade piirid?
Ning kuidas saab filmis kujutatud kogukond koos püsida?
pühapäev, november 28, 2010
Eilne õhtu ja lumised agulid
Lumistes-valgetes Eesti agulites on midagi erilist. Küdevad ahjud, lumelabidatega lumelükkajad, mittekiirustavad inimesed, vaikne rahulikkus. Ja need agulikohvikud… tegelikult, üldse kohvikud, talvel, lumesajust sisse astuvad inimesed.
Maailma ilu nägemiseks tuleb seda vaadata.
Miks me kohtame põhjamaal üherattaveolisi sõiduautosid?
Varem siin lehel:
http://urmase.blogspot.com/2010/02/seoses-lumega-neliveolistest.html
laupäev, november 27, 2010
Kes ja millal õpetab filmivaatajaid mõistma filmikeelt?
Aga kes ja millal õpetab filmivaatajaid mõistma filmikeelt?
Filmidel võiks juures olla märge, keda sobib kinno kutsuda
- sel aastal Pöffil nähtud kolmest filmist (Itaaliast, Venemaalt, Türgist) kolm on sisaldanud omajagu kaadreid, mis võivad nt naabrinaises taktitundetuid sõnumeid-assotsiatsioone tekitada, andes võimaluse otsida millelegi vihjeid. Pannes kutsuja, ebamugavusest nende võimalike assotsiatsioonide pärast, kahetsema et ta kutsus ja teamdatusse, mida kutsutu arvata võib. Ja kutsutava võimalikku ebameeldivasse positsiooni kutsumise, kutsuja ja filmi suhtes.
Ilmselt jah, olen ülemõtleja. Aga parem rohkem kui vähem. Ja parem kui vähem välja paistaks.
Mitmekeelsed lapsed ja nende mõtlemine
Kaplinski raamatu „Paralleele ja parallelisme“ järgi kuuluvad kõik 3 keelt kommunikatiivsesse kultuuriruumi, mõisted on defineeritud paljuski läbi eituse, asjadel on selged piirid, tops on just konkreetne ese + ta ei ole see-ja-see-jne. Hiinalse (meditatiivne kultuuriruum) jaoks nt olla tops januse jootja… Kuid tajusid puudutavad mõisted on ju igas keeles nihkes ja erinevate mõõtmetega. Erinevate keeltega kombineerides saavad mõtted täpsemad olla?
Aino Järvesoo kirjutas kunagi, et mitmekeelses peres kasvava lapse maailmapilt on erinev emakeelse koduse keelega lapse omast. Tahaks neid maailmapilte kuidagi ära mõõta. Nii x, y, z kui t koordinaadistikus.
Põhjamaine aeglus ei ole nii aeglane, kui sama aeglane lõunamaisus
Ilmselt on võtmeks sügav tekst/dialoog, mida antakse aega mõelda.
teisipäev, november 23, 2010
Haritum inimene on keerulisem
Ikka parem kui lame lihtsakoelisus.
esmaspäev, november 22, 2010
pühapäev, november 21, 2010
laupäev, november 20, 2010
Ei mäleta, kas olen seda raamatut lugenud või mitte
Väga lohutav on aga teada, et ka Kaplinski ei mäleta mõnd loetud raamatut. Milline kergendus! (Paralleele ja parallelisme, lk 166.) (Ärme seekord absoluutarvudest ja suhtarvudest räägi)
Tertullianus: Usk ei vaja kahtlusi ja kriitilist meelt
Tekst on pärit siit: http://www.hot.ee/ajaloost/text/keskaeg/filosoofia.htm
reede, november 19, 2010
Filmiilm - koerailm. Kutsuv - tõukav
kolmapäev, november 17, 2010
Kui palju maksab Eesti keskmine pikselöök?
Eesti keskmine pikselöök on umbes 15 kWh, st ca 20 krooni. Küll aga võib see sutsakas palju pahandust teha, nt halvasti kaitstud 20 MEEK-i maksva trafo maha põletada.
teisipäev, november 16, 2010
Äriplaan: hakata müüma veebiliidesega pendleid!
Äriplaan: hakata müüma veebiliidesega pendleid, teadjameestele-nõidadele. Lükkad CAT5 juhtme külge ja pendel ongi veebis, nõid näeb arvutist onlines kõikvõimalikke parameetreid, nagu näiteks:
universumi, teadvuse ja Neptuuni vibratsioone ja nende asünkroonsussagedusi,
induktsioon-transformaatorenergiate imaginaarnurkade hilistusi,
difraktsioon-interferentsajulainete efektiivväärtus-koonduvuspunkti käänuväärtusi,
ekstrapoleerdimensioonide resonantsvõnkesageduste kõrgemate harmoonikute taandatud ruutkeskmiste hälvete kuupsõltuvuste ektreemum-piirväärtuste kordajaid,
aura itereeritud-interaktsiooni Kõiksuse Teadvuse sagedusenergia potentsiaalenergiatihendusfunktioone
Muuhulgas oleks sellise pendliga võimalik maatriksmeetodil läheneda energia Gaussi jaotuskõvera sirgeksväänamisalgoritmide teisendusfunktisoonide leidmiseks!
Superpendli hind: 7000 €. Ostes korraga kaks pendlit, saad 14500 € eest kaks pendlit!! Kasuta võimalust!
(joonis 1. Lagi, nael, naela otsas netikaabel, kaabli otsas raskus, suvaline raskus. Pendlile mõjub vertikaalne raskusjõud F=mg ning! Horisontaalsuunaline! Vaimuenergia! jõud! v=A x i x m. A - absurditegur, i – ibakonstant, m – teaduse ja koolihariduse mittemäletamise ja mitteuskumise kordaja)
Gmaili "Viimane kontotegevus"
esmaspäev, november 15, 2010
Jüri Üdi klubi
Ainult et valel ajal, Välisilm jääb nägemata.
Me elame oma esimest ja viimast elu
Töö jääb tegemata? Ja siis? Kui see töö on oluline, saavad töötingimused muutuma. Me peame eneste ja oma lähedaste eest seisma.
pühapäev, november 14, 2010
Inimese köige suurem tarkus
Küsimus: kuidas leida uuelt Tele2 kodulehelt saldoinfot?
Oleks vist tore kasutada siinset kanalit erinevate suurte võitude kajastamiseks.
Küsimus: kuidas leida uuelt Tele2 kodulehelt saldoinfot?
Vastus: sisse logides (juhul M-ID parasjagu töötab) leiad oma nime paremal üleval nurgas, sinna vajutades näed oma arveid jne asjalikku. (siinkirjutajal kulus umbes 15 minutit selle tarkuseni jõudmiseks. Kusagil menüüsügavustes oli küll jah, Data saldo, kuid seal väideti, et ma pole klient).
laupäev, november 13, 2010
reede, november 12, 2010
Sõbrad-tuttavad, kelledele on põhjust alt üles vaadata
Jah, ma lugesin Kändleri artiklit: EPL, Inimene kaldub hindama lähedasi endast paremaks.
Loetud raamatud ühendavad inimesi
Maailm on ilus. Ja keeruline.
neljapäev, november 11, 2010
Lugemajulgustav ajaühik
Paljusiunatud Puhastuse (jah, lugemissurve oli paisunud ülemäära suureks) loeb läbi kahe õhtuga, igal juhul vähem kui 10 tunniga. Kiire lugeja ilmselt veel märksa kiiremini.
teisipäev, november 09, 2010
Ei raatsi-söanda-täi-tihka-julge külla minna
Tegemist on valehirmuga, kui keegi (eriti kaaslaseta, üksik) ei raatsi-söanda-täi-tihka-julge oma sõpradele ja headele tuttavatele külla minna või muidu ühendust võtta. Kartes närvidele käia, „teiste elu segada“. Seades enesele ühepoolselt asjatuid, enda väljamõeldud piirdeid.
(Üks mõnus lihtsalt läbihüppamise põhjus oleks nt mõne raamatu laenamine)
Katuseaken on mõnus aken
Katuseaken on mõnus aken. Seni kuni saabub öö ja sajab rahet.
Aga, muidu jah.pühapäev, november 07, 2010
Inseneri kunsti definitsioon
Kunst, see on info (maailm tugineb teatavasti kolmele vaalale: info, mateeria, energia) edastamine ning selleks on vaja täita 3 tingimust:
a) on vaja saatjat (kunstnikku),
b) on vaja vastuvõtjat (kunsti tarbijat),
c) on vaja protokolli, et vastuvõtja saatjast aru saaks (ühine kultuuriruum, looja ja mõtestaja ühisosa, ühine märkide keel – vaevalt lammas freskodest midagi arvata oskab). Kui üks kolmest osapoolest puudub, pole ka kunsti.
Ehk siis, kunst on codec/lisakoefitsient maailma teistsuguseks avamiseks/läbikorrutamiseks.
Jaa, igasuguses infovahetuses tekivad moonutused ja vead. Kui vigu ehk erinevaid tõlgendusi poleks, oleks kunst mõttetu. Veaparandusalgoritme asendab vastuvõtja ise, suvaliste täiendustega. Tulemuseks on midagi uut ja unikaalset – elamus.
Mõte läks liikuma loengus.
laupäev, november 06, 2010
eelmises Möttes, mille alapealkiri oli "Eesti mees. Eesti naine"
Kui tõsisemalt rääkida, siis eelmises Möttes, mille alapealkiri oli „Eesti mees. Eesti naine", oli sel teemal üht-teist lugeda. Nt Mare Taagepera „Armastuse keemia" või arg olla kartvates meestest kirjutav Rein Taagepera „Naise ja mehe vaheline usaldus". Jõmm-põrsaste kirjeldamiseks sobib hästi lõik viimativiidatud artiklist:
„Paljude eesti meeste nõrkuseks on argus. Oh ei, mitte füüsiline argus. Nad on valmis igasugustele riskidele vastu vaatama, kui peavad seda vajalikuks. Probleemiks on psüühiline argus. Liiga paljud mehed tunnevad meeletut hirmu selle ees, et neid võidaks pidada araks. Ütle neile: „Sa ei julge viina juua", „sa ei julge... suitsetada, narkotsi proovida, vette hüpata" ja mida veel, ja nad lähevad hirmunult õnge. Nad on liiga arad, et sellisele vaimsele survele vastu seista."
Ümbernurga küsimärgita küsimine
Jah, triviaalne, aga vahel jääb märkamata.
Kuidas pääseda Tele2 kodulehele?
Targem oleks muidugi Firefoxi AdBlockPlus targemaks õpetada: vajuta ABP nupukesel -> Open blockable items. All avanevas aknas tee intra.tele2… algavatel ridadel paremklikk ja vali Block this item. Mul toimib, tele2.ee lehele minnes jõuan nüüd ka tegelikult tele2.ee lehele.
neljapäev, november 04, 2010
Pudsunudsija
V: Pudsunudsija om puhastusmassin, minka nudsitas põrmandidõ, põrmandurõividõ ja müübli päält, autist jm. purrõ, putsõ, tolmu jm. mustust ja peenembät prahti. Tüütämise aigu tege pudsunudsija kõvva hellü, miä sekäs muid tegemiisi, näütüses televiisori kaemist.
Allikas: Vikipeediä
teisipäev, november 02, 2010
Saialetist leiab vaid porolooni
(süües Ave leiba ja juues Helmuti õunamahla)
esmaspäev, november 01, 2010
Mõned näited telefonide reklaamidest
Sõbrad ja pere on alati kõige olulisemad - *** lähendab meid üksteisele, sest pääsed kiiresti ja lihtsalt juurde oma e-postile, kontaktidele ja suhtluskeskkondadele.
Värvikas ja kompaktne *** on mõeldud Sinu elu eriliste hetkede jäädvustamiseks ja jagamiseks ning suhtlusvõrgustike kasutamiseks.
Elegantne *** on mugav, kaasaegne ja täis üllatusi – selle telefoniga hoiad oma sõprade ja perega kontakti mitmel viisil.
Oma innovaatilise disaini ja uusima tehnoloogiaga pakub *** täiuslikku tasakaalu vormi ja funktsiooni vahel.
*** on elegantne ja funktsionaalne seade, millega saad teha oivalisi pilte, ning mis aitab määrata asukohta, sirvida kiiremini veebi ja olla paremini kuuldav.
Sileda ja metalse töötlusega *** sobib imepäraselt kätte ja tõmbab endale ümbritsevate inimeste tähelepanu.
Laula valjusti. Ole pöörane. Või tsilli lihtsalt. *** on muusikatelefon parima saadaoleva muusikaga - sinu helidega.
*** on klassikaline disain ning moodsad mugavusfunktsioonid, mis aitavad Sul sammu pidada oma aktiivse eluviisiga, samas võimaldades maksimaalselt ära kasutada rahulikke hetki.
Mängi. Puuduta. Vaimustu. Pilkupüüdev *** ühendab Sinu peos uuendusliku disaini, tipptehnoloogia ja meelelahutusmaailma.
Jah, reklaamid ei ole inseneridele mõeldud, sest nad ei saa aru, miks selliseid tektse koostatakse. :-)
pühapäev, oktoober 31, 2010
Uskumatu, et 21. sajandil maailm nii usklik on
Uskumatu, et 21. sajandil maailm nii usklik on.
Viidati siit, ja sinna omakorda viitas skeptik.ee.
Tabel on pärit siit: http://www.gallup.com/poll/114211/Alabamians-Iranians-Common.aspx
reede, oktoober 29, 2010
Uued kaubanduskeskused ja raamatupoed
a) et mulle ei meeldi uued kaubanduskeskused, need tüütud ja keerulised parkimismajad, P-automaatide otsimised jne kõrvaltegevused;
b) et ma ei leia uutest raamatupoodidest raamatuid üles, need on liiga suured, raamatud on kuidagi… valesti kuhjades, pärisraamatud on kuidagi liiga segi jamaraamatutega ja muu kraamiga.
Eks tuleb proovida harjuda/kohaneda. Mitte siin hädaldada. :-)
pühapäev, oktoober 24, 2010
Tarkade inimeste vaidlust on nauditav kuulata-kaasa mõelda
Ülesvuntsitud mõttefassaadid ei ütle ju tegelikult midagi, vaidlustes avanevad argumendid, tegelikud mõttekonstruktsioonid tulevad nähtavale.
laupäev, oktoober 23, 2010
Einstein ja GPS
a) Maa pinnast ca 20 000 km kaugusel/kõrgusel nõrgenenud gravitatsiooni tõttu peaksid satelliidi kellad ööpäevas 45 mikrosekundit ette käima;
b) GPS satelliidid teevad nii kõrgel orbiidil ümber Maa 2 tiiru ööpäevas, mis = ca 14 000 km/h. Sellise kiirusega liikuva satelliidi kell jääb ööpäevas 7 mikrosekundit maha, võrreldes Maa pinnal tiksuva kellaga.
Seega, et GPS-süsteem korrektselt töötaks, on maapinnal satelliite ehitades GPS kellad korrigeeritud 45-7=38 mikrosekundit ööpäevas aeglasemalt käima. Et üleslennutatutena kellad täpselt käiksid. Ilma sellise korrektsioonita ei oleks GPS-süsteemi võimalik ehitada, mõne tunniga kaoks igasugune täpsus. Ööpäevaga valetaksid GPS-d juba 10 km.
Allikas: Why Does E=mc2, lk 235.
Äike lumesaju ajal, kummaline
kolmapäev, oktoober 20, 2010
Mis asi on kunst?
Juri Lotman kirjutas, et kultuur on kordamine, ilmselt on seda ka kunst. Ehk siis, ju peab kunst seniteatut-kogetut uuesti ütlema, peab pakkuma äratundmist, olema tuttavlik, vähemalt osaliseltki, ja ilmselt ongi hea, kui vaid osaliselt.
Insener ütleks, et kunst võiks olla maailma ekstrapoleerimine, reaalsuse pikendamine teadaolevaist piiridest elugraafikul kunstniku funktsiooni alusel. Või vastuste saamine teistsuguste lahenduskäikudega, nt harjumuspärase matemaatilise aparaadi asemel teistsuguste diskursuste kasutamist.
Kus on Mart Sander?
teisipäev, oktoober 19, 2010
Näidissovhoosi lumepallisupile pole vastast
Kahju muidugi.
esmaspäev, oktoober 18, 2010
Umbluu ERR-s
ERR, halloo, katsugem umbluust hoiduda.
pühapäev, oktoober 17, 2010
Silm: antenn elektromagnetlainete vastuvõtuks. Või ei ole?
Mida arvata neist, kes sellisele definitsioonile vastu vaidlevad?
Jah, see on probleem. Sest ilmajäetu on siin ilmselt pigem teadusliku maailmavaate kaasaskandja. Sest valemite ja definitsioonide vahelt ei paista välja, kas inimese silm on kurb või rõõmus, tühi või tark, siiras või valelik, kuidas midagi kahe silma vahele jääb ja miks mõni asi paremini silma torkab, miks silmist vahel tuld välja lööb ja kuidas silm kord kuningas kord sirkel saab olla.
laupäev, oktoober 16, 2010
"...ei tea kas peaks ka merele minema?” küsis R. Sibul
Sibul eelmine kord samas kohas.
Ilus oleks õigeks ajaks kohale jõuda ja mitte lärmi teha
Oli aga ka häirivat – saamatud-rumalad külastajad, kes ei suutnud endid õigeks ajaks kohale vedada, kes nahistasid-kolistasid-sehkendasid, kes veiderdasid-mürgeldasid publikule pakutud rollimängudes (eesmärk oli ju eeskätt mõelda, mitte kellegi seljas ringi ratsutada). Austusest esineja vastu võiks ju pakutud muusikapalad vaikselt ära kuulata, või kui enamat soovida, kui kaasa mõelda ei taha-viitsi, olnuks väärikas austada teiste kuulajate valikut õhtul välja tulla ja kõnelejaga kaasa mõelda.
Miks ma hädaldan siin? Taipamatus märgata enda poolt tekitatud müra on peaaegu et valdav.
(muidugi, taoliste saalide põrandad peaksid olema naginavabad, vaipadega kaetud, toolid põrandate külge kinnitatud ja hääletud)
teisipäev, oktoober 12, 2010
11.10.10 EPL-s oli üks veidravõitu artikkel
Eilses EPL-s oli üks veidravõitu artikkel, selline dikteeriv, vihane, ärritunud, dogmaatiline, kirjutatud tõeomaniku positsioonilt. Hüsteeria jätkus saates Vabariigi kodanikud. Nalja kui palju. :-)
Kisa kõrval minu kaastunne mittepoosetavatele teistsugustele.


