Mis asi on ilu?

Ma olen juba päris ammu teadnud, et mul pole ilumeel kuigi hästi välja arenenud. Aga, mis see ilu ikka üldse on, geomeetriline sümmeetrilisus? Kiirendusega liikunud elektronilt eraldunud ja siis mõnelt objektilt peegeldunud elektormagnetlaine teatav lainepikkus ehk siis teisisõnu nähtava valguse mingi värvus? Sümmeetrilisuse ja värvuse kombinatsioonid tekstiilil, mööblil, ehitisel, transpordivahendil? Aga miks üks kombinatsioon on parem kui teine, ihaldusväärsem, õigem? Kes ja miks ilu defineerib? Seda muudab? Et ilu on vaataja silmades, kas siis üldse saab mingi üleüldine ilu olemas olla? Ei saa ju. Kas auto saab ilus olla? Minu arvates ei saa. Ses mõttes saab, et Audi on kole kui ta pole Quattro, nt manuaalkastiga Subaru on ilus jne, st nad on enavähem ilusasti tehtud. Prantsuse auto ei ole väga ilus sellepärast, et ta tehniline pool jätab soovida. Selline ilu kriteerium ei muutu ajas, vähemalt mitte nii kiiresti kui moeajakirjade, õigemini tootjate arvates. Kas selline ilu mõiste, mis kihutab kiiresti ilusat asja omama ja ühtäkki koledaks muutund samalaadset asja ära viskama, on parem kui minu ilu? Või nt mis asi on ilus pilt? Aga selline, mis on huvitavalt, põnevalt, hästi tehtud. Ilusal fotol ei ole ilus mitte tigu ise vaid harjumatu nurga all, suuruse, valgusega tehtud ülesvõte. Fotograafi mõte ja teostus. Seepärast polegi minu käest mõtet küsida, kas jalats või lips on ilus või mitte. Nad võivad olla harjumuspärased või mitte, mitte aga ilusad ega koledad. :-) Inimeste ilusolemisest ei oska ma seekord kahjuks midagi tarka rääkida.

See eelnev mõte võttis tibakene selgema vormi täna Vikerraadiost Pulverit kuulates. Päris tihti ei oska ma temaga nõus olla, kuid tema tänane iluteemaline jutt oli just see, mida ma oodanud olin. Ta rääkis küll oma kehaga rahulolematusest, kuid sealt koorus kenasti analoogne ilu käsitlus, kui ma siin ennist kirjeldasin. Pulveri jutust lühidalt: soov ilus olla on sõltuvus, sõltuvus TEISTE arvamusest, oskamatus tunda end ka siis hästi, kui mingid kohustuslikud, ajakirjadestnähtud elemendid, protseduurid jne puudu on. Tõi võrdluseks skandinaavia naisi, kes ei tunne paanilist hirmu „kole“ olla. Kes jaksavad ka muudele teemadele keskenduda, kes ei tapa oma tervist, keda ei haara paanika kui ta peab sättimata korraks poodi minema jne. Eks mingi aeg tekib ka täna eetrisolnud saade netti.