esmaspäev, veebruar 27, 2006

Roolijoodikud maal

Rein Lang käis välja mõtte, et peaks hakkama roolijoodikutelt autosid konfiskeerima. Res Publica kurjustas seepeale, et pole ilus ühiskonnas paanikat külvata ja mismoodi seda autode kokkukorjamist õiguslikult ellu viia?

Jah, maal sõidetakse uljalt purjuspäi edasi, mis siis, et aastaid tagasi on load selle sama   purjuspeaga sõitmise eest ära võetud, trahvidki veel maksmata, rahanatuke kulub ju viina ja bensiini peale. Kui kaine peaga sõidetakse ehk vähem, lube ju ikkagi pole, mine tea mis teevad, vana trahvgi ju maksmata, siis täispeaga pole karta midagi, lube ei saa ju enam ära võtta, ja mis nad ikka teha saavad, raha mul pole. Ja nii need siit-sealt natuke mõlkis Zigulid, Opelid ja Fordid ringi kärutavad. Naised ahhetavad, Lang hakkab autosid konfiskeerima, see ju nüüd ainult aja küsimus, mil meiegi autost ilma jääme! Joodik mõtleb kaine peaga, et see on küll hull lugu… kuid tõenäoliselt peale tavapärase joobeastme saavutamist pannakse autodele hääled sisse. Või lootis Lang selle avaldusega diskussiooni ärgitada, ja ka nende hulgas, kes tavaliselt millegi üle ei diskuteeri, vaid joovad kanget õlut ja sõidavad autoga? Või tuleks auto konfiskeerimise asemel juht pokri panna? Meil olla üle mõistuse pikad vanglakaristused, 5 aastat, Soomes olla 7 kuud. Nii saamegi keskmise alla, :-) täispeaga sõidu eest kolmeks (?) kuuks türmi. Ja naine ja lapsed saavad mõnda aega kergemalt hingata. Mhmm, siis on aga uus häda, millisesse vanglasse mahutada kümned tuhanded roolijoodikud?

pühapäev, veebruar 26, 2006

Nõiajaht

Täna tekkis Rahvateenrites Mart Ummelase, prof Rein Veidemanni ja Külli-Riin Tigassoni vahel väikene vastasseis. Teemaks: endised punased.

Ummelas ütleb, et mis olnud, see olnud, kõik elasid, nagu oskasid, tuleks lõpetada minevikus urgitsemine. Kõik õige. Eks meie rahvas olegi ju andestanud, ka neile, kes näpuga näitasid, keda Siberisse saata, kes koeri Nõukogude võimu vastu protestivate üliõpilaste kallale saatis, kes kõrgete kohtuametnikena eestlasi poliitvangidena vanglatesse saatis, kes erakordset usinust ja parteile ustavust üles näitasid. See on möödanik, kõik elasid nagu oskasid. Kel eneseväärikus lubas, kel materiaalsed väärtused eriti olulised olid, ütlesid lahti tervest mõistusest ja osalesid meie rahva hävitamisel, saades vastu priviligeeritust. Võib-olla tegid nad seda nii vähe kui võimalik, üritasid päästa nii palju kui see siis võimalik oli. Sel juhul aitähh neile. Ma räägin siin tippkommunistidest.

Miks ma seda räägin, miks ma Tigassoniga nõus olen? Demokraatia on oma valikutelt negatiivne, st me ei saa valida, keda me tahame valitsuses näha, me saame valida, keda me enam ei taha näha – kes osutub saamatuks, teda me tagasi ei vali. Meie soovunelm on, et meie riiki juhiksid kõige kõige võimekamad, targemad, aatelisemad, ausamad jne inimesed. Mulle tundub, et viimased 15 aastat on tõestanud, et Kommunistliku Partei ladvikusse kuulunutest ON meie riigis praegustes oludes võimekamaid inimesi. Aeg on näidanud, et inimene on nõrk, oma harjumuste ori, aastakümnete jooksul omandatud mentaliteet (salatsemine, valetamine, privileegide ihalemine, soov kritiseerijaid likvideerida) ei ole kadunud. Mõne päeva eest oli Terevisioonis Villu Reiljan, huvitav, millise aastaarvuga kalender tal küll seinal on?

Selle nn nõiajahi eesmärk on õppida minevikust, et need (ja ka teised) inimesed ei saaks enam käituda nii, nagu nad kunagi käitusid, et ajalugu ei korduks. Et tollase „kommunismifiltri“ läbinud, tollased kõige võimekamad kommunistid hoiduksid tipppoliitikast, et nende endi sisehääl neile kõrva sosistaks, hoia kõrvale, nagu Komissaarov kunagi Tähelaevas endale tuhka pähe raputas - minu lugupidamine, ka andekad mehed teevad vigu.

Julgen väita, et paljud tippkommunistid olid lihtsalt nõrgad inimesed, nähes võimalust materiaalset heaolu märgatavalt parandada, astusid oma rahva vastu. Ja me ei saa kindlad olla, et nad suudavad vastu panna analoogsetele pakkumistele ka nüüd. Tol ajal ei olnud sellised isiksuseomadused takistuseks, nüüd aga, oma rahva teenimiseks sellised inimesed  ei sobi. Kuid kahjuks valime me neid ikka ja jälle. Peale selle tõmbavad sellise mentaliteediga inimesed ligi ka noori, kes samuti soovivad võimu enda huvides ära kasutada. Tirides niimoodi poliitilist kultuuri tugevasti allapoole. Kuid meie unelm on ju valida neid kõige kõige, me soovime omale maailma kõige paremat Eesti peaministrit ja presidenti!

Mu jutt ei käinud mitte mingil juhul neist, kes eneseteostuse ja töö eelduseks pidid parteisse astuma. Paljusid asju ei olnud muidu üldse võimalik teha. Ma rääkisin tippkommunistidest, kellede asemele oleks aeg puhtamad inimesed valida.

Chuck Norris

Chuck Norris Facts

laupäev, veebruar 25, 2006

Noored ja vanad

Hommikul oli Vikerraadios jälle see nn avatud mikrofon, ja kõrgemas eas prouad kasutasid usinasti võimalust meie toreda presidendi toredust ja uhket välimust kiita. Tõeline eestlane oli ikka pealt punane ja seest valge, meie Rüütel tegi Eesti vabaks jne.

Miks see nii on? Aegade hämarusest on nii olnud, et vanem põlvkond õpetab nooremat. Räägib noorematele oma lugusid, ta on eluga paremini kohanenud, orienteerub ühiskonnas paremini, vanemaid hinnatakse ja austatakse. Aga kuidas on meil? 50 aastat õudust muutsid inimesi, eestlane pidi kohanema vassimise, valetamise, varastamisega. Need asjad õpiti ära. Saadi enamvähem selgeks, ja siis muutus jälle riigikord. Tuli hakata taas uut moodi elama. Kiiretes muutustes olid noored edukamad. Loomulik ahel on jälle katki. Vanad ei ole sedavõrd au see, kui see loomulik oleks, nende jutustatud lood ei lähe noortele korda, vanad ei saa päris hästi aru, mida nad oma elukogemusest tänasel päeval rakendada saaks ja mida mitte. Osad on harjunud jutustamist ja logelemist töötegemiseks pidama, teine on harjunud tööandjalt varastama jne. Vanadest on otsekui mööda mindud. Kuradi noored! Ja valimistel läheb valib ta vana tuttava, selle, kellest ta paremini aru saab. Ja kui valitav valetab ja käitub näruselt, siis, eluaeg on ju nii olnud. Eluaeg on pidanud valetama. Ja siis ta helistab hommiku raadiosse ja õigustab tippkommuniste, a’la Mart Kadaja (Puiatu erikooli direktor), keda ka täna hommikul „tervitati“, selle eest, et ta helistaja kaheks päevaks kartsa pani väite eest, et Eesti Vabariigis toodeti lennukeid.

See täna hommikul tekkinud mõte kukkus natuke tobedalt vastandav välja, aga sellised jooned selliste kiirete muutustega vist siiski tekivad. Ja ei kipu see kohanematus ka üle minema - peale valimisi tahaks ikka ja jälle appi karjuda.

Varahommikune diskrimineerimine

Vaatan mina hommikul telekast lipu heiskamist, hoian jalalabad täisnurga all, kiidan mõttes Ergma asjalikku kõnet, tunnen end eestlasena… ja siis hakkab rääkima ühe religiooni esindaja, räägib mingit oma juttu. Ja rikub oma püünele tikkumisega ilusa hommiku ära. Sellise jutu koht on ju ometegi hoopis mujal, kirikus näiteks. Teiste uskude esindajad on kenasti sinna mujale jäänud, ei tiku ilusal hommikul oma joru tervele ilmarahvale ajama. Põhiseadus räägib, et meil on siin usuvabadus, uskujad ja mitteuskujad peaks kõik võrdses positsioonis olema, imelik.

reede, veebruar 24, 2006

Mök-mök

Ma ei ole vist kunagi nii kinni kiilunud, kui mõne päeva eest Kanal2 kaamera ja mikrofoni ees. Katsusin omi, küsimustega mitte hästi haakuvaid mõtteid vastusesse sokutada ja nii… neil oli ka vist kiire, uuesti ei tahetud teha… vahet pole. Hea, et ise täna telekat ei vaadanud.  

Opera Mini

Henrik näitas ükshommik Terevisioonis Opera Minit. Tõmbasin omale kaa kohe ja nüüd tahan siin vaimustust väljendada – tõsiselt hea asi. Jah, mobiilides on ka oma brauser, kuid see üritab terve lehe tervel kujul alla tõmmata ja siis kuidagimoodi kuvada, tihtilugu on leht andmemahult liiga suur, ja paljude lehtede kuvamisega jääb üldse jänni… ma ei jaga seda veebindust, ju ei saa javast jagu… vahet pole. Täna kolasin aga mobiiliga EMT Iseteenindusbüroos nagu vana mees. Väga abiks asi.

neljapäev, veebruar 23, 2006

Jüssi

Täna õhtul oli Klassikaraadios saade Fred Jüssiga. Kunagi varem oli ta ka Ööülikoolis, ja vahel harva on ta ka mujal sõna võtnud. Ma ei ole kellegi ega millegi fännaja olnud, pole vist seda tüüpi, aga Jüssit KUULATES annaks ma vist fänni mõõdu välja küll. Ta on teistmoodi mees. Ja ma arvan, et ma ise olen kaa osalt teistmoodi, selles mõttes et olen palju metsas ja teen pimedas kõrvaga, tuult kuulates, männil ja kuusel vahet.

Kordan veel siin nii enda kui Jüssi mõtet, Liisi Koiksoni viimane plaat on jahmatapanevalt hea plaat, erakordselt hea plaat. Lihtne, soe, helide vahele on jäetud parajalt mittehelisid.

Väikesed teed

Väikeste vallateedega on meil lood väga täbarad. Metsaveoautod on teetammi laiaks vajutanud ja rööpad sisse vedanud, vesisel ajal on ennist enamvähem normaalse kruusatee asemel sopaväli. Ja sellisesse seisu need teekesed jäävadki. Aasta aastalt muutub olukord hullemaks, mingi aeg peaksid maakaartide tootjad hakkama selliseid „teid“ mitte kaardile kandma. Üks kaardilolev tee oli igatahes ka täna napilt napilt sõiduautoga läbitav (külmunud mudavallid), vesisemal ajal olevat üle põlve muda ja ainult traktoritele läbitav. Ja nii juba mitu aastat. Vallal pole raha remontida, saab ka ringi sõita, ja nii ongi ja ju jääbki.

Et mets tahab ikkagi vedamist, siis mida teha? Piirata veelgi veokite kaalu? Sundida vedajat pärast teed taastama? Ei, see poleks ka õige, see on ikka tee viga, kui lubatud kaalus olevat autot ei kanna ja laiali vajub. Kõik teekesed üles võtta, pehme pinnas alt ära koorida, korralik teetamm ehitada ja kraavitada? Või osta maastur ja ATV?

kolmapäev, veebruar 22, 2006

Üleliigne sõna

Orwelli 1984-s tegeldi hoolega keele muutmisega, ka sõnade kaotamisega. Vot meie peaks ka osa sõnu ära kaotama. Nagu näiteks arvama. Kui seda sõna poleks, ei saaks teda ei kasutada ega mittekasutada. Teda ei saaks lisamata jätta. Kuid tegelikult me ju kogu aeg ainult arvame. Milleks sellisele absoluudile siis veel omaette sõna vaja? :-)

Aga seni kuni see sõna meil olemas on, seni kasutagem teda hästi palju – siis on ehk plirts-plärts ütlemisi ja arusaamatusi vähem - ta töötab amortisaatorina, pehmendab kokkupõrkavate arvamuste purustusjõudu.

pühapäev, veebruar 19, 2006

Trügija

Olen praegu Kuivastu sadamas, pühapäevaõhtused järjekorrad, nagu ikka. Minu ees olev auto jäi liikumahakkamisega natuke toppama, üks ringijalutaja istus autosse, ja selle ajaga suutis üks punane Escort end minu kõrvale ajada ja siis endise eesseisja ja minu vahele suruda… et ma väldin kõigest väest sellistega suhtlemist, siis ei hakanud ka rabelema… oleks ma vaid teadnud, et ma olen esimene majajääja, mitte pealemahtuja… noh mis seal ikka. Ju tal oli hästihästiväga kiire. Tunni aja pärast läheb järgmine laev.

reede, veebruar 17, 2006

T9 ja Šmigun

Mulle meeldib telefoniga SMS-e ja E-maile kirjutades T9-t kasutada. Kuigi jah, eks osad sõnad on algselt puudu, slängi nt üldse ei tunne, kuid kuna ma nagunii üritan enamvähem korrektset eesti keelt kasutada :-) ja et olen aegade jooksul juba mitukümmend „uut“ sõna telefoni salvestanud, siis on T9 väga abiks asi, kiire ja mugav.

Vend Vahurile, kes on Rootsis, täna SMS-i toksides oli rõõm tõdeda, et tublid Nokia softitreialid on sõnastikku lisanud ka sõna Šmigun. :-) Ja ka kuldmedal tuli kohe liitsõnana välja. Tubli. (liitsõnadega on vahel probleeme, nende puhul on kaval liitsõna erinevad sõnad eraldi välja toksida ja siis kokku tirida).

kolmapäev, veebruar 15, 2006

100 krooni

Mhm, selleks et üritada siia üht pilti üles panna ja Maa-ameti kodulehelt ühe maaüksuse koorinaate teada saada, on tulnud 10 MB datat liigutada, ja tulemus on ikka 0, st mõlemad lehed nöögivad. Ja kes selle kõik kinni maksab? Üle Surf paketi piiri on GPRS-i MB hind 10 EEKu. Karm.

teisipäev, veebruar 14, 2006

Ahju kütmisest

Meile meeldib kokku hoida, säästa, mis sest et see on tihtilugu kulukam kui mittesäästmine, aga rõõm et nüüd sai midagi soodsamalt või sai kokku hoida, ju on see rõõm siis vaeva, aega ja raha väärt. Olgu kuidas on. Nii, see oli nüüd sissejuhatus.

Ahju kütmisest. Kui sa tahad ka ahju küttes säästa, siis pea silmas järgmisi tõdesid: kui sul on tavaline sileda põhjaga koldega ahi, siis mida lühemad halud, seda parem. Pikkade halgudega, ütleme et üle 50 cm-ste puhul põlevad halgude tagumised otsad hapnikupuuduses, et praktiliselt põlevad vaid puidust aurustunud gaasid, siis halu tagumised otsad kas ei põlegi või põlevad vaid CO-ks – ahju kasutegur on niigi alla 50%, põlemine hapnikuvaegus veab seda veelgi allapoole. Ära hoia ahjuust pärani lahti, jah, pole vahet kui kiiresti x kg kütust põletada, korraliku põlemise juures eraldub ikka samapalju kJ-le või kWh-e, kuid ahju kolde kivid vajavad soojuse salvestamiseks, naaberkivide soojendamiseks aega, lisaks, liigne ajust läbikäiv õhk viib rohkem sooja korstnast välja ja imeb ukse ja akna ja igalt poolt mujalt vahelt samapalju külma välisõhku tuppa. Katlamajades on korstnas andurid, ja ka auto summutis on lambdaandur, mis mõõdab suitsugaasides olevat O2-e, see olgu umbes 1,05, st hapnikku olgu 5% rohkem kui põlemiseks vaja oleks, no nii igaks juhuks. Kui on vähem, lahkub osa kütusest lõpuni põlemata (osad puidust aurustunud gaasid vajavad oksüdeerumiseks kõrgemat temperatuuri), kui on rohkem, kannab liigne õhk sooja endaga kaasa korstnasse, rohkem kg-e korstnast väljuvat õhku saab sama kütuse põletamiseks soojaks köetud. See liigse õhu teema kerkib eriti esile siis, kui ootad mõne tuki ärapõlemist - ära mitte mingil juhul hoia siis ahjuust pärani, muidu lased liigõhuteguri väga suureks, ahi pumpab enesest palju õhku läbi, korsten töötab kui soojapuhur, kahjuks küttes aga ilma.

Mnjah, ma olen nii mõnegi vanema inimesega katsunud ääriveeri valjult mõtiskleda, et ehk pole arukas enne ahju sulgemist ust lahti hoida ja „süte sooja tuppa lasta“, kuid… „eluaeg on nii köetud!“. Noh jah, alati ei peagi säästma.

Mikis ma nii vait olen olnud

Tähelepanelik lugeja on ehk tähele pannud, et ma pole siia mõnda aega midagi kirjutanud. Ei ole jah, aga mitte sellepärast et pea tühi oleks, vaid et aega pole. Üldse ei ole. Ja see on ka üks põhjus, miks ma ei ole huvitatud K2 ettepanekust salvestada nende mingi saate tarvis klipike, kus ma siis räägiks, miks ma ikka selle odo kerimise loo TOMi kirjutasin.

Ma kuulan palju raadiot, 14 tundi päevas ja nii. Ja sellest, no ütleme et 80% Vikerraadiot ja 19.99% Klassikaraadiot. Nii et hoolimata sellest, et arvutit pole mitu päeva käima pannud ja lehti pole ammugi kätte võtnud, olen eluga enamvähem kursis. Ja mis meil siis toimub?

Rein Raud sai TÜ rektoriks - väga tore. Opositsioon ei tea millist ministrit umbusaldada - halb. Ma alustaks kõige süüdimatumast, Reiljanist. Saddam prõõkab, lubas homme mitte kohtusse ilmuda - sellest ma ei saa aru, tahab tuleb tahab ei tule, st imelik. Inglise sõdurid klobisid neid kividega pildunud iraaklasi – halb. Üldse, see oli väga suur viga, et USA sõdurid pandi ka vangivalvuri tööd tegema, et sõdurid üldse teevad seal muud kui oma põhikohust. Sõdurile on pähe taotud, et ta teeb õiget asja, tal on õigus, ta teeb vajalikku asja. Sõdur kohtab vastupanu, ta kamraad saab tema kõrval surma, ta on hirmul ja vihane, ja siis mõne aja pärast tekitatakse olukord, kus seesama sõdur jäetakse omapäi tema vaenlasega, täiesti lubamatu. Seega, sõdurite klobimine oli halb, aga ma saan neist aru. Edasi, kas maaelu toetamisel keskenduda suur- või väiketootjatele? Ei tea, keeruline küsimus. Tööhõive seisukohast peaks väiketootjaid soosima, teiste riikidega konkureerimiseks ja madalamate toiduainete hindade seisukohast aga suurtootjaid… keeruline. Ilm on natuke aega soojem, siis läheb külmaks jälle. Suurepärane! Ma tahaks et oleks juuni kuuni -10 kraadi. Järgmine kord teen TOMi ettepaneku, et riik tagagu igal talvel vähemalt 2 m sügavuselt maa külmumise. Nii palju siis eluga kursisolemisest.

Mobiilidest ja ETV-st ja andmesidest

Vinge, EMT kliendid saavad ETV-d mobiilist vaadata. Võiks arvata et lukuaugust piilumine on nõme, aga ma näiteks vaatasin Šmiguni eilset finišit mobiilist. Väga äge. Ja õhtul Aini bussijaamas oodates AK-d. (ma ei tea miks, aga mul on suur vajadus kogu aeg uudistega kursis olla, siis muidugi vahel vanduda ja Eesti ja maailma pärast muret tunda, üsna arulage). Kahjuks viibin tihti piirkondades kus EDGE levi pole ja seetõttu peab nigela pildikvaliteedi valima, kuid ega ma viitsikski vist luubiga subtiitreid lugeda. Mõelda vaid, kui 3G üle Eesti leviks… siis ma oleks homme hommikul mobiili poes 3G telefoni ostmas. Igatahes.

Räägitakse, et Tallinn on WIFIt täis ja 3G-l pole mõtet. Ma ei saa sellega kuidagi nõus olla. Esiteks, Tallinn pole WIFIt täis, teiseks, maili lugemiseks ja saatmiseks pole mõtet mingit WIFI piletit osta, palju hõlpsam, kiirem ja odavam on seda üle mobiili teha. Muidugi juhul kui telefon bluetoothi omab, kaablitega ja IR-dega möllamine on jah, tiba nõme ja aeglane. Mobiiliga netis olles saab sõltumatusest, vabadusest rääkida, ei pea mingisse bensukasse KEERAMA, kuhugi kohvikusse MINEMA vms. Tavaliselt on aga ju kiire ja suuri andmehulki pole vaja liigutada. Nii et mobiilioperaatorid, ande aga valu oma kiiremate andmeside arendamisel, kui 3G-d ei jaksa, siis vähemalt EDGE võiks igal pool olla. WIFI on oma väga piiratud levialaga ikka üsna kehv variant üle õhu neti pakkumiseks. Noh, kui aega palju et ringi tuuseldades saab kuhugi minna ja maha istuda, siis jah, aga muidu…

Head sõbrapäeva!

teisipäev, veebruar 07, 2006

Hinnakem meie muusikuid

Ärgem tehkem Eesti CD-dest piraatkoopiaid vaid ostkem originaale. Väljamaa artistidel on kuulajaskond suur ja küll nad ka leiva lauale jaksavad osta, kuid meie omadel pole selles mõttes vedanud. Saagu nende vaev natukenegi tasutud.

Nüüd ma olen kuulus!

Uhke värk, ma olen veebruarikuu Autobildis. :-) Seoses TOM-i tehtud ettepanekuga.    


TÄIENDUS: vastus (pdf) majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumilt.        

esmaspäev, veebruar 06, 2006

Hambad katki ja haridus väike

Minu kui eestlase kohta ei saaks Hando Runnel enam niimoodi öelda – käin hambaarsti juures.

Pane ka Sina aeg kinni ja lase üle vaadata – saad kinnitust et kõik on kombes või siis tehakse nad jälle kenasti korda, lisaks vabaned kusagil alateadvuses olevast vaiksest aga aegajalt meenuvast ja häirivast mõttekäigust, peaks ikka aja kinni panema, mitte minekut edasi lükkama.


Paneksin siia ka pealkirjaks oleva reaga algava luuletuse, kuid ei viitsi hr Runnelilt luba küsida, luba küsimata aga kellegi luuletust vist netti panna ei tohi.    


TÄIENDUS: e-l on vist õigus, viidatult võiks ja peaks teose avaldamine ju ikka lubatud olema… ma viitan siis kellegi teise lehele kus see luuletus üles on pandud. :-)

pühapäev, veebruar 05, 2006

Murelik mõtisklus Taanist Põhja-Koreani

Ma ei ole õppinud õigust, sotsioloogiat, majandust, ühiskonda, aga mingisuguse enese nägemuse erinevatest riigikordadest ma nüüd siia kirja panen. :-) Ja sellepärast, et kuidagi kohatu tundub jätkuv USA parastamine Iraagis toimuva pärast

Ühiskonna korralduslikke kordasid on mitmeid, kuid kompromissiderohkest, aeglasest ja kulukast demokraatiast midagi paremat ja püsivamat polevat olemas. Ju see nii ka on. Kuid mitte eriti paljudel pole siin maailmas vedanud. Neid hoitakse vaesuses ja harimatuses, et nad ei teaks paremat tahta. Mis on see parem, rohkem tarbimine? Ei. Näiteks Põhja-Korea süstitakse inimesesse hirmu „ameerika koerte“, st ameeriklaste ees. On koostatud kaardid, kuhu kohe kohe sõda alustav USA olevat oma tuumapommid valmis sihtinud. On vihkamine ja hirm, on näljasurm ja range isolatsioon muust maailmast. See oli vist 1997. aastal mil kehva viljasaagi eest hukati põllumajandusminister ja veel 22 ministeeriumi töötajat? Vot selline suhtumine inimesesse. Riisi päevanorm on seal vist mingi 100 g päevas? See on tänase päeva reaalsus. Aga inimesed on õnnelikud, riik hoolitseb nende eest, kaitseb ja katab neid. See on nende endi asi kuidas nad seal elavad? Ja nad elavad ju näiliselt veel ka loodussäästlikult, näe eraautotki ei tohi omada, piisab kui poes müükase limonaadi, süüa saab ju riiklikes sööklates… On seda vaevatud rahvast võimalik ja vajalik kuidagi päästa? Võõrast, mujal toimivat elukorraldust, vägisi aga kuhugi viia ei saa. Nagu õliseid linde niisama palja käega ei püüa, nad põgenevad eest, ei oska tahta puhtaks pestud saada, pääseda kindlast hukust, varem või hiljem saabuvast katastroofist, st kokkuvarisemisest.

Nüüd Iraagist. Seal polnud vist niivõrd sõjahirmu ja vihkamist USA vastu, seal on kunagi ammu rahvasse külvatud „usupisik“. Naftadollarites suplev väike ladvik on sättinud ennast esindava Suure Juhi veel vägevama – Usu kõrvale. Usk on see, mis on rahvale vaesuse, kirjaoskamatuse, nälja, massimõrvade jne taustal elujõudu andvaks jõuks. No nagu mujalgi ja läbi aegade, toimiv lahend massi suunata ja oma olukorraga leppima meelitada, anda rahvale lootus, elu mõte, ja samas kõrvaldada soov mõelda. Et töölepandud rahvas ei tohi heaoluni jõuda - pidev puudus, tugev sõltuvus riigist hoiab rahva kuulekana - tuleb suur osa (ebaefektiivsest) tööst suunata sõjatööstusele. Iraanis toimus 1979-l aastal islamirevolutsioon, st usuhullud riiki juhtimas, riiki, millel on arvestatav relvastus, mille juht nimetab märterlust ilusaimaks kunstiks ja kutsub islamit üle maailma kehtestama, kus koolitatakse enesetaputerroriste… jälle, kuidas reageerida? Vaadata pealt kuidas tuumapommi ehitatakse? Ma ei oska siin arutleda, kellel on õigus, kus on tõde, kumb on õigem, kas tarbida maailm ribadeks või tappa suur osa inimkonnast ususõjas ja siis näljas olla, või kuidas paigutada siia heaoluühiskondade soov naftat osta, nafta eest tasutud dollarimägede mõju taoliste süsteemide tekkeks. Tahan mõelda tavalisele põhjakorealasele, iraaklasele ja teistele taolistes riikides elavatele inimestele. Isegi siin lähedal Valgevenes likvideeritakse 2006-l aastal ebasoosingus olevaid inimesi. Mnjah, demokraatia ei saa toimida ühiskonnas, kus kirjaoskamatus on laialt levinud, kus inimene pole mitte kunagi oma peaga mõelnud, mitte kunagi pole millegi eest vastutanud, riigis kus alamad on riigile tänulikud ühetaoliste riiete, ühetaolise elamispinna ja klaasitäie riisi eest päevas… nii et las elavad nagu „ise tahavad“. Ja meie, meie hoidume neid ärritamast, äkki nad vaesed ajupestud ei tule siia täna-homme pommivööd ümber keha, ei haara automaati mõne õnnetu pildi pärast mõnes ajalehes. Või lihtsalt ilusat ja püha surma otsima püha sõja raames. Meie kõrval elavad niii erinevad inimesed, nemad ei suuda meid mõista, meie ei mõista neid. Nad ei saa aru, kuidas Taani peaminister ei saa ajalehe tegevust piirata, lehte kinni panna. Meie ei saa aru, kuidas saab elust loobuda usu nimel, kuidas saab ihaleda surma, kui õnnestub endast erineva mõttemaailmaga inimene tappa. Neis eelpoolnimetatud terrorismilaagrites segatakse usk ja tapatehnika, nagu 1109 lennukeid juhtinud inimeste asjade hulgast leiti usutõdede vahele lükitud õpetusi efektiivseks tapmiseks, nt noaga. Mida küll teha??? Millises keeles nendega suhelda??? Kas suhelda??? Kuidas edasi???

Maailm on hulluks läinud

Maailm on hulluks läinud. Suur osa maailmast haarab relvade järele, kui ühes riigis üks ajaleht nimega Jyllands-Posten ühe koomiksi ära trükib. Mispeale teine osa, demokraatlik maailm õhku ahmib ja üllatub, kui kohutavaid probleeme võivad erinevad usud tuua ja kui suur viga on olnud meist nii erinevate inimeste laskmine meie hulka. Selle peale üritab USA moslemite poolehoidu võita ja ajab samuti haiget juttu, kuidas kellegi uskumus määrab mida ja kuidas kujutada teises maailma otsas mingis ajalehes. Edasi. Üks teine käputäie pööraste inimeste käes olev riik tahab tuumatehnoloogiat arendada, mispeale ka meie intellektuaalid imestavad, et mis õigusega tohib üht riiki takistada oma energeetikat arendamast… riiki, mille juht alles hiljuti tervitas kõiki maailma enesetaputerroriste, kes soovib mitte_nende_usku_olijaid maailmast hävitada... tuumarelv selliste käes… õõõhh. Veel. Suur osa maailmast siunab ikka veel ameeriklasi, neid „musta töö tegijaid“, et nad läksid sinna Iraaki, et las iga riik elab nii nagu ise soovib, et mis õigusega neile sinna vastu tahtmist demokraatiat viia ja seal riigijuhte kukutada jne. Eks meiegi soovinud ju 50 aastat NSVL-s elada, meid küüditati, neid tapeti seal niisama, või Põhja-Korea või kasvõi Valgevene või… see teema väärib omaette juttu, igatahes, oi kui silmakirjalik on rääkida las elavad nii nagu nad tahavad. Ja veel, paari nädala tagused Gruusia karistusaktsioonid Venemaa poolt.

Edasi. Meie oma keskkonnaminister esineb järjekordselt lapsiku jutuga, nagu hiljutisest presidentikaitsmisest vähe oleks, ka õlireostusest rääkides ei peeta paljuks udu ja häma ajada. Kodaniku kohus on nüüd tähele panna, millisena poliitikuid meid, valijaid, näevad, kui suure demagoogiaga meie ette ilmuda julgevad. Ametkonnad räägivad, et nemad pole seadust rikkunud, mitte keegi pole seadust rikkunud… nagu ikka meil siin Eestis, seadusi pole rikutud, juriidiliselt on kõik korrektne. Ja õli ulpis meres ringi, linnud surevad, ja kindlasti veel ka paljud teised loomad. Vanduma paneb.

Aga natukene kergem hakkas.

laupäev, veebruar 04, 2006

Koht kurve võtta

Soovitan autoga Tabasalu kardirajale minna. Jää on asfaldilt maha kraapimata, kurvid on ristmikulikult libedaks lihvitud, õige koht harjutamiseks. Lahti õhtul kella 8-ni, 15 minutit 25 eeku ja üle selle 50 eeku.

Lätlaste eurolaulud

Lätlaste eurolaulud.