Naljakas, et aastal 2007 on mõnda raamatut võimatu poest saada. Ma mõtlen uusi ja paar aastat tagasi kirjastatuid. Tänapäeval on trükimasinal tõenäoliselt suur punane Start nupp, ja juba kukubki arvutist sissesöödetud raamat masinast välja. Kuid moodsale trükitehnikale vaatamata müüakse tiraažid läbi ja juurde enam naljalt ei trükita. Miks? Et hind ei kukuks ja ostjad, hirmust ilma jääda, kõik kohe ära krabaks?
Sirvisin millalgi raamatupoes Vaino Vahingu Päevaraamatut, mõtlesin et tuleks kunagi koju viia, aga aega ju on… tuhkagi, nüüd ei leia enam kusagilt. Räägivad, et isegi Kiviräha „Mees, kes teadis ussisõnu“ olla läbi müüdud (kuigi, ise olen mõnes poes veel näinud). Vanematest raamatutest sai „Roosi nimega“ nalja (olin kirjavahetuses kirjastajaga, neil ei olnud uut trükki plaanis; mõnes raamatupoes soovitati Kuldsesse Börsi ostukuulutus panna, et neid varastatakse raamatukogudest, ja siis müüakse soovijatele, lõpuks siis EPL paiskas neid hulgim turule), ja suur nali on muidugi 7-nda Eesti Entsüklopeediaga, olen minagi antikvariaadis järjekorras. Tegelikult on neid raamatuid, mida taga olen ajanud (ja antikvariaadis järjekorras olnud), veel ja veel, paljudest (nt J. Lotmani raamatutest) on õnneks nüüd vist kordustrükid tehtud, aga kuidagi imelik tundub see kõik.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar