Rahvusest

Hakkasin Toivo kommentaarile vastust kirjutama, kuid nagu ikka, vastus läks pikaks, ja et teema on põnev(*), siis olgu see kommentaar siin:

 

Rahvus on ähmane mõiste tõesti. Eestlane võiks olla see, kes identifitseerib end kui eestlast, kes räägib eesti keelt, kes hoiab eesti kultuuri, kes mäletab eesti ajalugu, kes tahab olla eestlane, kes tunneb teiste eestlastega ühtekuuluvustunnet (ühtekuuluvuse aluseks võiksid olla mingisugused rahvuslikud eripärad). Kultuur ületab muidugi rahvuste piire, kuid rahvuskultuur võiks olla mingisugune raamistatud ala, mida peetakse omaks ja mida tuntakse paremini kui kogu maailma kultuuri. Ja sellised piirid jooksevad ju piki rahvuste piire. Noh, lihtne näide: ma ei tea ühtegi läti luuletajat.

 

 

(*) peale selle vastuse kirjutamist vaatasin mõistet rahvus Vikipeediast ja Mart Laari raamatust „Äratajad“, lk 49-72, sattus esimesena näppu. Viimane allikas viitab rahvusest rääkides mh Tanel Mätliku „Rahvuslusest ja rahvusidentiteedist“ (10 1996 Akadeemias, kahjuks mul nii vanasid Akadeemiaid ei ole), Herderile, Hegelile jne jne jne. Muide, Edward Hallett Carr uuris oma teadlasterühmaga 1939-1945 rahvuse olemust, ja töö tulemuseks oli tõdemus, et rahvus on defineerimatu asi. Tublid. :-) Ja eks see mõiste on viimastel aastakümnetel ka tähendust, isegi märki, negatiivseks muutnud, et nagu mingi vastandumine teistega, rahvuslik egoism, eraldumine teistest jne. Tundub et rahvuse mõiste on ka eri rahvastel erinev, rahvuse tunnusteks peetakse erinevaid asju, meil on väga oluline keel, mõnedele (nt serblastele) usk, ühest keelest teise tõlkimisel tuleb vigu ja nihkeid sisse, ja siis on veel mõisted natsionalism, rahvuslus.

 

Punane Hanrahan sel teemal, veel. Ja siin sel teemal. Aitab tänaseks.