Sattusin Kaheksanda Mai Liikumise lehelt seda juttu koos kommentaaridega lugema.
Need argumendid, millega seal kommentaarides pronksmehe allesjätmist toetatakse, teevad mind veidi nõutuks. Vägisi tekib küsimus, kumb oli enne, kas eestlase mittesallimine ja siis sellele kinnituse otsimine või siis mingites ootustes pettumine ja pettumusele selgituse otsimine.
Jaa, alles ma arvasin, et pronkssõdur võiks mõneks ajaks veel vanale kohale jääda, et vanad inimesed käivad seal hukkunuid mälestamas ja et peame venelastele enda ajaloost rääkima jne. Aga no praegu on asi ju püstihulluks läinud, nõdrameelsed hullud õhutavad venekeelses meedias vaenu ja see sõdur seal Tõnismäel mürgitab meid kõiki üha rohkem! Ma ei näe võimalust veel aastaid oodata ja lasta seal mürgeldustel korduda. Ei ole mul ka erilist usku meie selgitustöö tulemuslikkusesse, võrreldes Klenski ja co-ga. Järelikult, ootamisega ei võida enam midagi. See kuju tuleks sobivamasse kohta viia.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar