Huvitav, mitusada aastat Venemaa seda II Maailmasõda veel fetišeerib? Poliitikud selle kaudu patriotismi üles kütavad, suurriiklikku minevikus ja olevikus olulisuse tunnet pakuvad, ajaloost toodud (rebitud) sündmusega seoses vahepeal muutunud maailmas eristaatust nõuavad. Toonaste jõujoonte järgi tänaseid vaenlasi kaardistavad.
Seda maailma kõige kohutavamat sündmust mäletatakse veel jah, ka 1000 aasta pärast (meie pisikest Jüriöö ülestõusukest me ju nt teame veel tänagi), aga aeg läheb edasi, olud muutuvad.
Venemaa riigijuhid võiks enestelt küsida, mis on riigi eesmärk? Vastus võiks olla, et riigis elavate inimeste heaolu kasv.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar