Aeg ongi tegelikult jumal. Aeg on absoluutne, ta on kõikjal, teab ja näeb kõike, sekkub kõikjale, aja eest ei saa peitu pugeda, ei puu taha ega kusagile mujale. Absoluutselt kõigil ja kõigel tuleb temaga kokku puutuda, tema diktaadile alluda.
Mõned aastad tagasi juhtus vahel nii, et mõni mõte läks poolkogemata ka riimi. Mul on need read kõik telefonis siiani ka kirjas, ja vähemalt ühe olen ka siia kirja pannud. Et mul polnud meeles, ega ma ka alljärgnevat juba siia lisanud pole, toksisin Googlesse „aeg lõhub ja loob“. Ja ohoo, keegi on selle ÖöHulkuri foorumisse üles pannud. Mina see igatahes pole. :-) Ja ega ma vist ei mõtlegi välja, kuidas sai minu telefonist see tekst internetti. See, et keegi teine 100% samasugused sõnad ritta seab, ei ole nüüd kuigi tõenäoline. Vahet pole.
Aeg lõhub ja loob
kõik mõttetuks muudab
meil’ homse ta toob
või arutust annab?
Siis tervise võtab
ja mõistuse viib
…
On kombeks meil loota
et sinna on aega.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar