Mingi aeg tagasi arutati ajaveebides, et kas blogimine võib töö otsingutel komistuskiviks saada. Mina nii ei arva. Blogi on lihtsalt 1 tööintervjuu osa, just nagu üks teine Urmaski ka ütleb.
Blogides vingumisest. Blogijaid on erinevaid, mõni kirjutab kogu aeg ja kõigest, mõni aga harvem ja siis kui viitsib. Üks ei ole parem kui teine. Tihtilugu tekib aga see kirjutada viitsimine just siis, kui midagi parasjagu närvidele käib. Ajaveeb saab sel juhul väljaelamise, võib-olla ka maailmaparandamise kohaks. Ja siis võibki nii kujuneda, et blogi ei kajasta kirjutajat üksüheselt. Sest ta kanaliseerib elu positiivse poole nt lähedatele ja sõpradele, negatiivse aga arvutile ja internetile.
1 kommentaar:
Jah, nii see on.
Avalik eneseväljendamise koht, kus teised saavad teada, milline see kodanik bloginik on. HARRASTUS on blogimine.
Kui on ladusa kirjutamisoskusega ja sarnase mõttemaailmaga isik, siis loedki teine kordaki.
Vot, kui tegu oleks näiteks kuhugile ajakirjandusse vm kirjutamisoskusega seotud töökohaga ja seal blogipidajad üksteisekõrval reas seisaksid, siis....
mis siis määravaks osutuks?
jälle mõttemaailm, eneseväljendusoskus...."blogi hing"
Blogimaailm on nii mõttekirju maastik, et ka sellisel juhul leiaks see tööle võtja omanöolise, neile vajaliku kirjutamisstiiliga inimese.
Postita kommentaar