Ehmatavast muutumatusest

Omi vanu kirjapandud mõtteid lugedes olen viimasel ajal aegajalt suisa jahmunud - ma ise ei leia neist enam piisavalt tihti kogemata toorust, poolikkust, vildakust, rumalust, teadmatust jne. Kas ma tõesti pole vahepeal targemaks saanud? Muutumatus on jube, lollimaks jäämisele ei julge veel mõeldagi.