reede, aprill 25, 2008

Meil pidavat siin majandus kasvama

Ega energeetiku aju ei oskagi majandusest aru saada, sellest ma olen aru saanud. Reaalteadustes ei saa ju mittemillestki midagi tekkida (OOTUSTEL põhinevad hinnatõusud) ja siis jälle ära kaduda (majanduslangused). Ja kui ei tea selle ala pooli mõisteid, ei oska sel teemal ka kuigi peenekoeliselt ei rääkida ega mõelda. Võib-olla on see ka hea, kui ei õnnestu SKP, erinevate rahainstrumentide jne mõistetesse liigselt takerduda? Igatahes, ma ei saa mitte ühestki otsast aru, mismoodi saab Eesti majandus kasvada? Mingid parameetrid hüppasid selle peale lakke, kui eestlane rootslase kintsu kaapis ja võlgu küsis, saadu betoonina elamutesse valas ja osa rahast veel ka sakslasele viis, hunniku autode eest. Ehk siis veelkord eesti keeles: suure summa sisselaenatud raha raiskasime ära, panime betoonina põldudele seisma või majade ette roostetama. Et need sajad riiki imetud miljardit mitte mingit lisaväärtust ei loonud, ei tooda - ei teeni - ei too tulu, siis muutis kogu see laenuralli meid ju ainult vaesemaks. Või mis? See osa rahast, mida nüüd oma majade eest tagasi maksame, liigub ju meie majandusest mööda, Rootsi tagasi. Peale selle ei ole me Vabariik kunagi nii palju tootnud kui tarbinud. Kogu aeg ostame rohkem kui müüme. Kogu aeg pumpame riigist raha välja. Majandus muudkui aga kasvab. Kui kaua? Millest ta kasvab? Ta kasvaks siis, kui need miljardid oleksime investeerinud millessegi, mis midagigi toodaks, mida saaks riigist välja viia.

Peale selle kasvavad meil palgad usinusest kiiremini. Jälle, ka see muudab meid ju ainult vaesemaks, sellevõrra läheb ettevõtetel ja seega ka riigil kehvemini. Meieloodud lisaväärtus õmblustöökodades jääb välisinvestorile küsitud raha eest liiga väikeseks. Räägitakse teadmistepõhisest majandusest, kõik õige, aga mis tegelikult toimub?

 

Ei, mina ei saa aru, kuidas on võimalik, et Eesti majandus saaks kasvada, kuidas on võimalik väita, et eestlane on rikkam kui kunagi varem. Kõigest muidugi ei saagi aru saada, loodetavasti on see meie majandusime üks neist asjust.

 

2006 sügisel siin samal teemal, ja 2007 jaanuaris, ja veel ja veel, ma vaatan, et pool mu blogist on taolist hädaldamist täis. Huvitav, on mul alles viitsimist olnud. Ja söakust siiatrehvajat masendada.

2 kommentaari:

Toivo Ellakvere ütles ...

vabandust, aga kuidas palun? makroõpikud on raamatukogus olemas, eesti keeles. skt valem on samuti suht lihtne.

Urmas ütles ...

Nojah, õige ta on, et reaalsuse kirjeldamiseks loodud üldtunnustatud mudeleid ja mõisteid võiks haritud inimene teada. Mis jällegi ei tähenda, et mingisugust nähtust "teises keeles", st teistsuguste mõistetega ja valemitega ei võiks kirjeldada. Liita-lahutada saab ju peale kümnendsüsteemi ka teistsuguste arvsüsteemidega.

Eiei, ma taha öelda, mul mingi oma majandusteooria oleks. :-) Kaugel sellest. Lihtsalt, üritades midagi loogiliselt mõista, võib nähtusi-protsesse mingil tasemel hoomata ka vastava teaduse mõisteid teadmata. Minu viimatine majandus-rahandusalane lugemine oli jah, 2004 aasta maikuu rahale keskendunud Akadeemia.

SKP pärast ei pea raamatukokku minemagi. Noh, ja minusugune majandusteooria võhik vaatab seda SKP-d veidi kõheldes, mõne looduskatastroofi puhul ja selle vastu võideldes nt meie SKP kasvaks. Mida kehvemad on meie hooned ja mida rohkem on vaja kütta, seda suurem SKP. Kuritegevus suureneb, jälle, SKP kasvab. Mida ägedamalt pisikeses purgis nimega Eesti raha omanikku vahetab, seda rohkem majandus kasvab. Ok, on aeg makroõpiku asemel "Katku haud" lõpuni lugeda.