H2O ehk veeaur on CO2-st 270 KORDA efektiivsem kasvuhoonegaas. Veeauru on atmosfääris 1-4%. Inimtegevus veeauru hulka atmosfääris ei mõjuta.
NO2 on CO2-st 310 korda efektiivsem kasvuhoonegaas. Õhus on NO2-e 0,000002%. Kui palju inimene NO2-e atmosfääri paiskab, ei oska ma öelda, kuid mootorite ja soojuselektrijaamades peaks teda üksjagu tekkima küll.
CO2-e on praegu õhus ca 0,038%. (on viimase kahe miljardi aasta jooksul väikeste kõrvalekalletega üha vähenenud). Ning looduses ringlevast CO2-st on inimtekkeline vaid ca 1,4%. (Volli Kalmu artiklist Sirbis, loodusest emiteerub 210 GT ja inimese tegevusest 3 GT CO2-e aastas. Lisaks, CO2 koguse muutus atmosfääris on siiani mõnisada aastat PÄRAST temperatuuri muutusi muutunud)
Kas neid arve vaadates tundub ikka õige just CO2 emissioone hüsteeriliselt põrnitseda ja meie ilmaelu selle arvu põhjal ümber korraldada? Jah, fossiilsete kütustega on asi hull, jah, nad saavad üsna varsti otsa, kuid tähelepanu teravik peaks CO2 asemel pakilisematele keskkonnaprobleemile suunatud olema. Autode ja elektrijaamade CO2 limiitide ja kvootide asemel tuleks ehk muude hoobadega fossiilsete kütuste tarbimist reguleerida?
See on muidugi tore, et Al Gore heaolust roidunud ameeriklast ja eurooplast raputas. Oleks veel toredam, kui ta Ebamugavat tõde nii karmilt kritiseerida ei saaks.
4 kommentaari:
CO2 emissiooni piirates piiratakse tegelikkuses fossiilsete kütuste kulu. See on umbes sama mis piirata inimorganismi poolt tarbitavaid kaloreid, noh, kehaeritiste piiramise kaudu. Ideoloogiliselt on see päris nutikas lähenemine - rohelise propaganda varjus vähendatakse sõltuvust fossiilsetest kütustest ehk siis sõltuvust "kahtlastest maadest". Ja kasutuselevõtmata fossiilsete kütuste varud (süsi, põlevkivi jms.) "oma maadel" on tulevikus ehk hädatarvilikud fossiilsete kütuste varuressursid.
Nojah, üldjuhul viitab CO2 piiramine meid õiges suunas. Kuid võtame nt meie energeetika, CO2 piiramine muudab minu arvates meid pigem rohkem Venemaast ja tema gaasist sõltuvaks.
Seni kuni kogu maailm CO2 piiramises ühte sammu ei käi, siis ühes maailma otsas midagi piirates nihkuvad raskuskesmed lihtsalt teistesse kohtadesse. Mida kallimaks energiamahukas tootmine Euroopas muutub, seda rohkem toodetakse keskkonnakaitsele vilistavas Hiinas ja seda rohkem eurooplane seda planeeti saastab.
Minu arust pole päris korrektne väide, et inimtegevus ei suurenda veeauru hulka atmosfääris. Naftatoodete ja maagaasi põletamisel tekib jääkproduktina ka veeaur.
Ma ei oska küll arvata, mitu vihmapiiska vihmapilves on nafta põletamisel atmosfääri sattunud, kuid julgen väita, et see lisavesi sajab lihtsalt alla. Et siis millalgi nt sinnasamasse makoores olevasse tühimikku sattuda, kus kunagi nafta oli.
Eks suurest vesinikusisaldusest tulenegi maagaasi kui kütuse puhtus, ja väga vähesest vesinikusisaldusest (seega suurest süsinikusisaldusest) kivisöe mittepuhtus.
Postita kommentaar