kolmapäev, mai 31, 2006
Lihtlabasest füüsikast
Ikka ja jälle kohtab eksiarvamust, et kui põrkavad kokku kaks 100 km/h teineteisele vastu sõitvat autot, et siis on autode vigastused sama suured kui oleks 200ga vastu seina sõitnud, et kiirused justkui liituksid. Võrdsete massidega autode puhul võime niimoodi lihtsalt liita küll jah, aga selleks tuleb nad mõlemad ühele teljele panna, ühe kiirus on 100 ja teisel -100 km/h. Peale pauku jäävad mõlemad seisma, sellesse kohta kus nad kohtusid, no ok, mõned meetrid paiskuvad tagasi. Nii et kiirus muutub 100-0-ni, nagu ka paigalseisva seinaga kohtudes. Hullem lugu on siis, kui kohtuvad väga erineva massidega autod, nt veo- ja sõiduauto. Peale pauku ei jää sõiduauto mitte seisma vaid hakkab tagasi liikuma, veoauto paiskab ta tagasi, enamvähem sellise kiirusega millega veoauto vastu tuli, nii et sel juhul võiks jah umbes nii mõelda, et kiirused lihtlabaselt liituvad. Edasi peaks juba kineetilisest energiast mvv/2 rääkima, aga seda pole mõtet siin üle nämmutada.
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
1 kommentaar:
On ikka mõtet nämmutada: kuna kineetiline energia on mvv/2, siis siit järeldub lihtne tõsiasi: kiiruse ja pidurdusmaa suhe ei ole mitte võrdeline, vaid eksponentsiaalne. St linnas kiirusel 50 km/h sõitva auto alla jääv jalakäija või rattur jääb oluliselt tõenäolisemalt ellu kui kiirusega 65 km/h liikuva autoga kokku põrgates. Samuti on auto kiirus kokkupõrkehetkel suurem seetõttu, et suuremal kiirusel on vaatenurk kitsam ja juht märkab ohtu hiljem ning auto läbib reageerimisaja jooksul pikema teekonna.
Postita kommentaar