Et seekord tulime Tartusse bussiga, siis nüüd tean, kui tüütu on olematu kiirendusega autoga närvihaigete möödasõelujate vahel sõita. Mõne aeglasema auto taha tekib kolonn, kolonnis sees hakkab varsti tihe rebimine, üksteisest möödaajamine, nagu sõkutaks tainast. Ja heal juhul saab mõnel sirgemal lõigul eesmunejast vaid paar autot mööda. Audiga (A4Q 2.8) on ses mõttes ikka mõnusam, muneja taha toppamajäänud möllajatest ühe-kahe jutiga mööda ja saab jälle ökonoomset oma sõitu jätkata. Närvidele käivad ehk vaid maasturimehed, kelledel pahatihti kolonnides eriti suur vajadus autohaaval edasi möödasõite teha, õnnetuseks aga ei liigu ju need õõtsuvad, mittekiirenduvad kastid. Ma ei saagi aru, kui elutempo nii väga kiire on, miks siis inimesed omale neid aeglasi kolakaid ostavad, mis sõidumugavus see on, kui auto ei liigu, möödasõidud nii tõsised ettevõtmised on. Oh jah.
Aga noh, aega tuleb osata planeerida ja liiklemist rahulikult ja mõnuga võtta. :-)
Ahjaa, ja mööda sõites võiks ikka tiba enne oma reas kiirendada (eeldab mingit pikivahet enne plaanitava möödasõidu algust… mida muidugi mingi maastur kindlasti täitma kipub) ja alles siis vastassuunda välja keerata, saab palju rutem, neid sekundeid mil kedagi vastu ei tule, jagub siis ka teistele.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar