Teenindusest

Mõned peavad Eesti ja Skandinaaviamaade suurimaks erinevuseks meie kohutavat teenindust, et see on justkui meie visiitkaart või nii. Noh, nii hull ei tundu see asi vist enam olema, aga on rida teenindajaid, kes keskmist taset väga südikalt alla tirivad. Nii, kõige ägedam koht on Kuressaare Agrovaru kauplus, juhataja Silvi käest saab 9 juhul 10-st peatäie sõimata, nii igaks juhuks. Mõni aeg tagasi oli teine lollikindel koht Kristiine keemiline puhastus, aga seal on mingi positiivne muutus toimunud. Veel viisakusest ja selle mõiste naabrusestki mitte midagi teadvaid kohti, Järve Keskuse Key Ehituskaup, seal kus kruve ja värki müükase, sealsamas Järve Keskuses Mööblifurnituur, seal see korpulentsem daam. …kui nüüd mõtlema hakata, siis võiks seda loetelu jätkata ja jätkata.

Jaa, kõik me oleme inimesed, vahel väsinud ja oma muredega, aga hommikust õhtuni klientide suheldes seda kõike välja elades….

Lõpetan nüüd selle paljujahutud ja mõttetu teema, lihtsalt, olles loomulik ja inimlik, oleks meie elu loomulikum ja inimlikum. Needsamad müüjad on pärast tööd kindlasti toredad inimesed, aga tundub et ongi nii, kõik inimesed eraldi on toredad, kui ühiskonnana mittetoredad, st ollakse meelega mittetoredad. Sihilikult. Väga imelik.    


Täiendus: Mõtte lükkas liikuma Gerli eilne „vahejuhtum“ Viru Keskuse all olevas Kaubamaja toiduosakonnas. Nimelt, valinud ühe pikkadest kassajärjekordadest sattus ta ekspresskassasse, st kuni 5 asja, tal oli aga 6, kassapidaja sõimu peale pani ühe asja kõrvale, kuid oh häda, kilekotti oli kaa vaja, jälle 6, ja õiendamine jätkus. :-) Vihje peale, et terve pood on järjekordasid täis ja käed rüpes seisva kassalindi taga jagelemise asemel võiks selle ostu-müügi nüüd kuidagimoodi ikka ära sooritada, kukkus töötempo veel üksjagu ja vanadaam teatas, et TEMAL on aega küüüllll ja küll. Vähemalt said lähemad inimesed naerda, tore seegi.