laupäev, veebruar 17, 2007

Prioriteedid, süsteemsus energeetikas

Volli Kalm räägib Sirbis mh kliimast.

Ma olen oma arusaamisi energeetikast siia ka varem kirja pannud. Meil ei ole erilist mõtet minna valimisi võitma, panustada, pingutada, täiustada vaid alternatiivseid energiaallikaid. St, lokaalselt on mõtet, väikelinna küttes oleks arukas seal kohapeal ka tibakene elektrit hõõruda, kusagil saarekesel sooja vett ja hooneid kütta tuulikukesega ja võimalusel elektrit ja sooja kokku hoida. Miks mitte rohkemat? Sest et nt Hiinas avatakse iga nädal uus kivisöe-elektrijaam, et inimkonna poolt õhku paisatav CO2 on %-i murdosa loodusest õhkupaiskuvast CO2-st, kõik maailma korstnad ja summutid on võrreldes ühe vulkaanipurskega pisike köömes, et CO2 kõrval on palju olulisemaid kasvuhoonegaase. Kas on mõtet selle kõige kõrval meil siin mõne protsendi elektri toodangust tuulikute arvele kirjutada, marginaalsetele asjadele kogu tähelepanu pöörata ja trumme põristada? Me punnitame väga väga vales kohas. Lükkame ühte lõppu lihtsalt hästi naatukene edasi, tegeleme tühiste asjadega.

Mida teha? Me kõik, kogu inimkond peab oma jõud termotuumarektsiooni kontrolli alla saamisele pühendama. Me teadlased PEAVAD sellega hakkama saama. Nafta saab otsa ja süsi saab otsa. Üsna varsti. Tuule, bioenergiaga ja veega ei ole võimalik neid asendada. Nüüd tahaks veel öelda sõna PUNKT (punktipanija on TTÜ-s natukene energeetikat õppinud). Nii et, riikide valitused, loogem ülemaailmsed , riikideülesed tuumaenergeetika väljatöötamise programmid, nt „termotuumamaksud“, ükskõik, see asi tuleb meil ära teha, Prantsusmaal alustatu lõpule viia. Ja tühjale-tähjale kuluvad ressursid õigemasse kohta suunata.

4 kommentaari:

Toivo Ellakvere ütles ...

"Me teadlased PEAVAD sellega hakkama saama. " :-D

Urmas ütles ...

Asi on tõsine. :-)

Midagi ju juba liigub kaa. Loodetavasti suudetakse see kasutegur ka +märgiliseks muuta. Nii resoluutne olen sellepärast, et minu arvates on meil energeetikas 2 võimalust, kõik või mitte midagi. "Parem kui mitte midagi" variant ei päästa meie majandusi, ei hoia võimalikke energiasõdu ära jne. Võibolla lääneriigid suudavad sõltuvust naftast mingil määral vähendada, tuul ja päike jne, aga vaesemad maad? Kuidas neile, nt Hiinale kätt ette panna? Planeet Maa tõmmatakse naftast ja gaasis lurtsti tühjaks. Meie vehime siin siis kuidagimoodi tuulikutega, kuigi, ma ei suuda sellist energiasüsteemi ette kujutada, no olgu, ju ma ei ole piisavalt pädev ettekujutaja, aga ülejäänud maailm? Meil on väga hädasti väga efektiivset energia tootmise viisi vaja, sellist mis 100 % toimiks. St seda "kõik" varianti. Ja suure tõenäosusega saab selleks termotuumaenergeetika, nii et sinna tuleks ka panustada. Või on paremaid ettepanekuid?

Anonüümne ütles ...

Ma ootan päeva mil tuumajaam suudab teistmoodi elektrit toota, kui vanal heal aurumasina põhimõttel. Reaktoris on vast rohkem energiat, kui soojusega kätte saab. Ja veel ootan ma millal tekib tuumajäätmete taaskasutamine. Iga hoidla saab ükskord täis.
Ahjaa, kui kosmoselennud odavamaks lähevad, siis saab selle saasta päikese poole teele saata:)

Urmas ütles ...

Väga hea mõte, Päike oleks ju tõesti tänuväärne prügikast. Ja seda sõna tõsises mõttes, tohutu suur ja kuum kõikvõimalike keemiliste elementide katel. :-) Ja vaid 8,3 valgusminuti kaugusel, ja see polegi tähtis, lükka vaid õiges suunas liikvele ja küll ise Päikesesse kukub. Saaks vaid need pahad jäätmed puhtalt ja kindlalt meie atmosfäärist välja...

Ja ikkagi, termotuumajaam ei tekita pahasid jäätmeid.