Keelekasutus peegeldab mõttemaailma. Sõnavara domineerivaid mõttekategooriaid. Keegi on veel öelnud, et kui ei osata mõeldut öelda või kirja panna, polnud mõeldu mõtlemist väärt. St, ju pole väljendusvõimekuseta ka mõtteid?
Ehk siis, ma väga soovin, et meie väikene rahvakild kes ainsana siin maailmas eesti keelt elus hoiab, jälgiks oma keelekasutust, kasutaks keelt kui mõtteinstrumenti sihipäraselt ja suure hoolikusega, arendaks keelt (= mõtlemist), iga päev, igas olukorras. Sest, peale selle, nagu ütles Ilves aasta tagasi, on Eesti riik olemas vaid eesti keeles, oleme me ka ise, eestlased, olemas vaid eesti keeles. (jah, ma arvan, usun, et keerulisemaid mõtteid on võimalik mõelda vaid emakeeles, ka aastakümneid välismaal teises keelekeskkonnas elades).
Lihtlauselisem elu oleks tagasi vajumine.
3 kommentaari:
Mis puutub keerulisematesse mõtetesse ja võõrkeelses keskkonnas elamisse, siis ma arvan, et see kõik sõltub, mis keeles mingist teemast on mõtlema õpitud.
Valimisterminitega olen ma suures hädas kõigis keeltes, peale inglise keele, sest ma omandasin ja kinnistasin need inglisekeelses keskkonnas ja ka tavaliselt kasutan inglisekeelses keskkonnas ja keerulisemaid valimisalaseid mõtteid on lihtsam inglise keeles mõelda.
Samuti, inimesed, kes on näiteks kogu oma ülikoolihariduse saanud mingis võõrkeeles ja selles võõrkeeles ka edasi töötanud, mõtlevad keerulisemaid mõtteid just selles võõrkeeles, sest nad on selle ära õppinud ja treeninud, emakeelsete sõnadega jäävad pigem hätta.
Keelekasutuse rikkus on hoopis teine asi. Ma arvan, et inimene peab igas keeles, milles ta räägib, püüdma võimalikult rikkalikult ning korralikult kõnelda ning mõtelda. Viisakus ning seesama mõtteinstrumendi küsimus.
Et ma ise olen elanud ja õppinud vaid emakeeles, ei oska ma ei nõustuda ega vaielda.
Lisaks, ma vist arvan, et mingis keeles mõtlema õppinuna ei ulatu me hilisemas elus enam neisse mõttesügavustesse, kus teistest keeltest tõlkimine toimub, st kas me oskame teadvustada, kuidas ja milliste sõnadega mõtleme?
Eks see ole ju ka loogiline, et õppides võõrkeeles ja omandades uut teadmist läbi uute terminite ja mõistete, toimub hilisem mõtlemine samuti nendes samades võõrkeelsetes terminites.
Seda veel, et Käbi Laretei ütles kunagi, et elanuna aastakümneid rootsikeelses keskkonnas ja kirjutades rootsikeelseid raamatuid, arvutab ta peast arvutades ikka eesti keeles.
Postita kommentaar