Raukas räägib tuumaenergeetikast. Jah, ega meil pikemas perspektiivis vist tuumajaamast pääsu pole, aga… millega tuumajaama baaskoormuse kõrval tipukoormusi katta? Põlevkivijaamade jaoks on võimsuse reguleerimine niigi juba praegu ebamugav, st ebaökonoomne. Pannes Eestis nt 1000 MW-ne tuumajaam püsti, siis mis saab suvisel ööl, kui Eesti koormus 700 MW on? Sel juhul tuleks tuumajaama reguleerima hakata (väga paha ja elektrijaama hinda arvestades tõstab oluliselt kWh hinda)? Lisaks tuleks põlevkivijaamad igal suveõhtul seisma panna ja ikkagi osa tuumavõimsusest üritada välja müüa? Öösel on niigi kõik elektrijaamad (va veehoidlaga hüdro) ülejäävate võimsustega hädas – sellest ka odav öine energia hind. Ning põlevkivikatla igaõhtune väljalülitamine ei olegi tehniliselt võimalik, st tuld ja auru rõhku tuleks öö läbi katlas hoida = kütusekulu ilma toodanguta.
Ehk siis, minu arvates võiks Eestis olla maksimaalselt nt 400 MW tuumavõimsust, 200 MW tuule- ja ülejäänud 1000…1200 MW põlevkivijaamasid. (Eesti elektrimajanduse arengukava 2008 – 2018 lk 21) CO2 maksud? Mnjah, olen jätkuvalt veendunud, et CO2-hullusel ei ole teaduslikku põhjendust ja tegemist on EL-i tupikusse viiva projektiga. Teisalt, CO2-maks jääks kõik Eestisse, st tõstame siis vastavalt elektri hinda ja toetagem halvemasse konkurentsi positsiooni sattunud tööstust ümber klaasseina nurga.
(olgu lisatud, et tuulikute kõrval on sama võimsuse jagu kiireltkäivitatavaid „odav ehitada – kallis toota" gaasiturbiine. Kuid ei ole mõeldav, et maagaasiga olulise osa riigi elektritoodangust toodetaks, need kõlbavad ikka vaid hädajuhtudeks, kas kaob ootamatult tuul või langeb rivist välja mõni suur üksus (nt 1 plokk Narvas või oluline 330 kV liin))
2 kommentaari:
hmm, aga miks ikkagi põlevkivijaamad? kui jätame co2 kõrvale, siis 1. need tekitavad ju ka muud keskkonnasaastet, 2. % on põlevkivi väheenergeetiline produkt
p.s. sinu arvutiuste järgi siis tuulele ca 13% kogumahust. pole paha.
Ma ei oska põlevkivi asemele midagi muud pakkuda. Mingi muu kütuse sisseostmine käiks meie pisikesele majandusele ja loodetavasti kunagi tekkivale tootvale tööstusele mu arvates ülejõu. Ning usutavasti lähikümnendeil me arvatavasti ei kahetse, et oma energeetikas põlevkivil oma koht on olnud.
Vaatamata sellele, et põlevkivi kaevandamine ja tuha ladustamine kõike muud kui keskkonnasõbralik on, võetakse suured põlevkivivarud kivisöe kõrval tulevikus tõenäoliselt ka mujal maailmas kasutusele. Kui just suurenergeetikasse mõnd uut sobivat tehnoloogiat välja ei töötata (nt termotuumareaktor, elektri salvestamise tehnoloogia vms)
Nii et, CO2-e maksu võiks ju termotuumareaktori väljatöötamisse suunata.
Tuule osakaalu pakkusin poolumbes, tunde järgi. Ja kui paigaldatud tuuleVÕIMSUST oleks 13%, siis tuuleENERGIAT saaksime 3…4 korda vähem.
Postita kommentaar