Google ja Vikipeedia abiga raamatu lugemine

Siinkirjutaja kaks viimatiloetud raamatut, Umberto Eco „Kuus jalutuskäiku kirjandusmetsadesse“ ja Thomas Manni „Doktor Faustus“, on saanud tublisti täiendust internetist, õigupoolest, Google ja Vikipeedia on osaliselt täitnud need üüratud lüngad, mis lugeja rumaluse tõttu raamatutesse jäänuks. Nimed, viited, võõrsõnad, muusikalised mõisted jne jne.

Näiteks „Doktor Faustuses“ kirjeldatav loodav heliteos tugineb Düreri teosele „Apocalypsis cum Figuris“. Puutahvlitel kujutatu kirjeldusi lugedes tahaks neid aga ju näha, nt raamatu söömist, mille idee tulenevat kelleltki Hesekielilt, tema nägemustest. Ei, see ei saa olla Johann Georg Ludwig Hesekiel, sest Dürer elas viimasest mitusada aastat varem. Sellesama motiiviga on seotud veel mingisugune Patmose (väikese Kreeka saarekesenimeline) ringkiri, ettekuulutus Babülooniast… puder ja kapsad, aga tahaks aru saada ja autori mõttelõngani natukenegi küünida! Teises kohas kirjeldatakse migreenihooge kui võrdpilti sellel puutahvlil kujutatuga - haige tunneb end kui katlas olijana. Hetk hiljem kohtab metafoori tallest. Peale selle on suur hulk tuttavaid nimesid, kuid et need kuidagi suhestada, on vaja teada nende eluaastaid, kes kellele eelnes, kes keda sai mõjutada, nt Dante, Bach, Beethoven, Wagner, Adorno.

Asjamärgitud viited ja otsingud esindavad raamatu ehk vaid kümmet lehekülge – ma ei kujuta ette, kuidas selliseid raamatuid ilma internetita minusugune (eneses õigustamiseks reaalteaduste inseneriks nimetav) rumal inimene lugeda suudaks? Ega siin ei jää muud üle kui jälle rumaluse pärast masenduda ja tunda rõõmu interneti olemasolu üle.