Teatrist tulnuna jalutades üksinda läbi õhtuse valjult krudiseva linna ja mõtiskledes… no küll see maailm on ikka imelikkeeruline ja lugudest läbipõimunud, ja iga päev ilusalt isemoodi!
(jaa, on küll nii jah, et liigne raamatulugemine võib raamatulugusid teatrilugudesse kiiluda, veel hullem, loetud lugusid ka reaalsusse tirida, kõik segi rullida, omamoodi prismana nähtut moonutama hakata)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar