Häid raamatuid on kolme sorti:
a) toredad lihtsad raamatud, milledest saame enamvähem üheselt aru;
b) keerulised raamatud, millede lugemine pole lihtne, kuid me teame, et midagi jääb arusaamatuks, midagi jääb märkamata. Enne ja pärast lugemist tekib kindlasti tahtmine autorist ja raamatust juurde lugeda; (nt T. Mann „Doktor Faustus“)
c) näiliselt toredad ja lihtsad raamatud, kuid milledes on peidetud sügavam sisu, millest esimesel lugemiskorral ei pruugi aru saada või mitte märgata. (nt Umberto Eco „Roosi nimi“)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar