Boheemi teine vaatus on kohe-kohe algamas, kohvikusse liiga kauaks jäänuna ja nüüd oma rea keskel olevatele kohtadele ukerdades ja (mulle omaselt üle) mõeldes, kas peaks kõigi püstitõusjate ees vabandama või mitte ja lihtsalt naeratama, oleks see viisakas või lipitsevalt üleviisakas?, jõuan ühe daamini, kes parasjagu kohmakas vene keeles kaaslaselt vaikselt küsib, a’la „
Как на эстонском языке извините“, sosistatakse „vabandust“. Sekund hiljem märkab daam mind ja tõuseb, mispeale mina selge häälega „vabandust“ ütlen. Puhkeme naerma. :-)
Kaks assotsiatsiooni Boheemiga: lavakujundus kinosnähtud „Madame Butterfly“-st. Tantsud kollastes vihmamantlites filmist „Singin’ in the Rain“.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar