Prügi kaardistades leidsime mahavalatud masuuti

Käisime täna Andrusega Harku vallas Vääna kandis prügi kaardistamas, ikka TeemeÄra2008 raames. Ta nimelt teadis, et seal sõjaväeosa aladel on ohtrasti kõikvõimalikku prügi. Kaardistamine võttis teistsuguse pöörde siis, kui ühe masuudilaigu leidsime, nii 4x2 m või nii, paar-kolmsada liitrit ehk. Andrus kui poolkohalik helistas nr-le 112, meil paluti sinna ootama jääda, et saadavad kohe auto välja. (huvitav millal Päästeamet GPS-e kasutama hakkab?). Mõningase ootamise ja seiklemise peale leidsime tuletõrje ja politsei auto (kus istus ka piirivalvur) üles ja näitasime masuudilaigu (minu arvates vana mootori-käigukasti õli) kätte. Et kogus oli Päästeauto jaoks liiga suur ja ollus liiga viskoosne, kutsuti Keskkonnateenistus, politsei jäi seniks sinna valvama.

Pole vaja mitu korda arvata, kas kohalikel olid kaelad õieli, kui meie ees ja tuletõrje- ja politseiauto järel, külavaheteedel ukerdasime, keegi haakis koguni sappa.

Peale masuudi, nagu öeldud, leidsime ka väga suurtes kogustes prügi. Kümneid ja kümneid tonne, ma pakuks. Karm kant.

Prügi Flickri kaardil.

Metsad jälle sodi täis - jäätmejaamadest tuleks rääkida

Kui on mingi häda, tung, surve, ja selle vallandumine oleks halb, siis on kolm võimalust:

a)     hoida häda kinni, panna punn ette, üritada sulgeda väljund;

b)     luua hädale, tungile, alternatiivne väljund. Kanaliseerida surve vähemhalba kanalisse;

c)     vähendada häda, tungi, surve teket.

 

Üks häda, mis inimest vaevab, on prügihäda, prügitung, prügisurve, vaev, mis tahab rahuldamist - prügist tuleb vabaneda. Et inimene ikka veel allub oma rumaluses reklaamile, st toote puhul etendab pakend (koos oma hinnaga) ebanormaalselt suurt tähendust, ostetakse odavat/ebakvaliteetiset/kohe katkiminevat kraami ja prügi koguste vähendamisega on seega suuri raskusi, siis, minu arvates saaksime me metsaalused puhtamaks, kui prügist vabanemine oleks võimalikult lihtne. Sest, nagu ma aru saan, ei tea väga paljud inimesed midagi jäätmejaamadest. Nad on hädas oma prügiga, ei oska seda kuhugi viia. Väikesed prügilad on suletud, igas hoovis olevasse väikesesse plasttünnikesse suvilas kogunenud prügi ei mahu, vanast voodist või autokummidest rääkimata.

 

Ehk siis, jutu mõte – jäätmejaamade olemasolu ja olemus vajaksid ulatuslikku teavituskampaaniat. Teles, raadios, ajalehes jne. Ilma moraalita, õiendamata, nn ümberpööramist võimaldamata kirjeldada, millal avatud, mida vastu võetakse, kas ja kui palju maksab.

 

Sest jah, tuleb nõus olla, et metsad on taas laga täis. Juhul kui pool prügist jäi aasta tagasi koristamata, siis ikkagi on sodi jõudsalt siia-sinna juurde tekkinud. Ehk siis, kuna me eestlasi siin maal välja vahetada ei saa, inimesed on siin sellised nagu nad on ja prügi tekkele ja voolule punni ette ei pane, siis peame prügist vabanemise veel ja veel lihtsamaks ja selgemaks tegema! Prügi metsavoolamise mujale ümber suunama.

 

Või mis?

 

Prügimajandust tuleks ikka veel kuidagi kohendada

Aitasime Gerlil suvilat koristada, päevavalgele tirisime paarkümmend potsikut lakke, värve, lahusteid, õlisid jne keemiat, no ikka hulka liitreid. Nii, aga kuhu see kraam viia? Netist ei suutnud ma leida ühtegi Võsu kandis olevat taolist kohta. Arusaamatu. Ise olen loll? Kardetavasti on teisigi lolle.1182 ja 1188 ei teadnud ohtlikest jäätmetest midagi. Ja juhul kui selles kohas südikus katkeb, siis rändabki tonnide kaupa keemiat tavaprügi hulka. Mis veel hullem, suvilates, aga ka tavamajapidamistes tekib suurpuhastuste käigus suurem kogus igasugu kola, ja jälle, kuhu see suurem hunnik viia? Vanad kohalikud prügilad on suletud, toimivaid prügilaid on meil siin Eestis vaid mõni. Mingid jäätmejaamad, aga kus, millal lahti, mis see kuhugi viimine maksma läheb? Ja kui südikus taas otsa saab, rändab sodi kuhugi võpsikusse, ah kuradile, asi on nii keeruline, ei jaksa mina kõike meeles pidada, millal lahti ja kus.

Midagi tuleks ette võtta. Ma kujutan ette, et paljud ei suuda harjuda mõttega, et prügi käitlemine maksab, see tekitab trotsi, trots annab vabanduse mittemõistlikult käituda, võtab maha tõrke, mis peaks tekkima metsa alla prügi vedades.

Ehk peaks kevadeti igasse postkasti mingi paberi pistma, kus kohalikku jäätmemajandust tutvustatakse? Ja kindlasti peaks olema igas vallas 1 iga päev lahti olev koht, kuhu ohtlikke jäätmeid saaks viia. Meie inimesed ei ole veel valmis oma (ohtliku) prügi äraandmise pärast suuri jõupingutusi tegema.

 

Et nimetatud kraami mu bussi ladusime ja Tallinnasse tõime, siis katsun homme kuhugi ikka ära sokutada. (veel paar kohta). (Nt Saaremaal tundub asi enamvähem toimivat.)

 

Prügist siin ja seal ja iga nurga peal

Natukene nukker on, et enam ei saa talveti veekogudel autoga sõita. Ma ei teagi, kas mõni keskkonnaalane seadus või määrus ka seda reguleerib, kuid need paar karjääri-järve, kus mina sõitmas olen käinud, on nüüd eramaadel. Miks maaomanik keelab jääl sõidu? Sest jääl käijad lagastavad järve ja tee järveni. Nagu suvel, seal kus ujumas käiakse, seal ka lagastatakse, kõik sodi ja prügi lendab võpsikusse. Vanduma paneb. Üks oli toonud järve kaldale prügikasti, tulemus oli see, et see keerati kummuli. Teises kohas oli prügi ikka laiali, hoolimata kõrvalseisvast prügikastist. Ma saan maaomanikust väga hästi aru, ei saa loomakarja lasta ei jääle ega suvel ujuma. Jääleminekuga… peaks paar huvilist kampa võtma ja veekogu omanikule lubama, et koristama laga ära…

Lagastajast. Kui inimeseloom ei suuda mõelda esteetilistes kategooriates, siis viisakust võiks ju nii palju olla, et võõras kohas ei aja oma laga maha. Oh kurat, vanduma paneb.


Mäletan, et kunagi oli mul kuidagi nagu piinlik võõrast prügi koristada, et nagu mingi koristaja või imelik või tahaks nagu teesklevalt ülikorralik olla… see aeg on möödas. See tähendab seda, et katsun saemeeste järelt jõudumööda nende laga koristada. (laga = toiduainete pakendid, õlikanistrid, saeketikarbid, katkised saelehed jne) Masendav.

Prügi kaardistamise teine päev. Nähtu Flickris ja Nokia Sport Trackeris

Taas eilse jätkuks. Täna hoidsin Sport Trackerit sisselülitatuna. Tulemus on siin. Ja siin on (telefoniga tehtud ja Shozuga Flickrisse tõstetud) marsruudil tehtud pildid.

Kui aega saan, panen prügi kaardistamisest paar rida kirja, et millist tehnikat kasutasime, mis õigustas ja mis mitte.

Metsi koristada tahtev jõud on suur

Et metsi koristada tahtev jõud on suur, siis juhul kui nt igal aastal esimesel maikuu nädalavahetusel saaks igas vallas prügi tasuta ära anda, formeeruksid arvatavasti nii mõnedki TeemeÄra2008 prügitiimid taas ja taas, poolelijäänud tööd jätkama, vene aja igas mõttes jäänukeid kokku korjama. Lisaks veel inimesed, kes oma küla soovisid koristada kuid seekord registreerimisega hiljaks ja seetõttu ukse taha jäid. (siinkohal ei saa ma sellest veel üle, kuidas on võimalik, et Pärsti vallas oli 124 registreerunut, kuid kohale tuli vaid 30..40 inimest! Kui sedagi.) Küll aga peaks mingi tööjaotust võimaldav veebileht olema, kus ka tänaseks kaardistatud kuid koristamata prügipunktid peal oleksid.

Jah, prügi tasuta loovutamise võimalus tekitab nihverdisi, kes selleks päevaks koguvad, kuid mis siis? Nihverdada saab kõigega ja alati. Pigem nihverdagu, kui trotsist prügikorralduse vastu ja mõistuse puudusest tingituna oma jama metsa tarib. Ühe aasta ja aktsiooniga vaevalt selle mõne protsendi prügimetsa-elanikkonna pähe õnnestub pääseda. Kuid aastatega on see kindlasti võimalik. Ja siis on Eesti sama puhas kui Soome. :-)

Prügi metsas

Prügi metsas. Saaremaal. Jah, saatsin koordinaadid ka TeemeÄra2008-le ja see hunnik on kaardile märgitud.

Teeme Ärast, ilustamata

1) inimesi oli vähe! Pärsti vallas oli registreerunuid 124. Hommikul oli kohal vast ehk 30…40 inimest. Vedajaid autosid oli 4, kui me tahtnuks kõik KAARDISTATU ära koristada, vajanuks Pärsti vald vast paarsada inimest ja paarkümmend veotiimi. Et aga 131 m3-st prügist 124 on eramaadel ja juhul kui peamiselt riigi/valla maadele keskenduti, siis sai suurem osa ehk ära veetud, õhtul kella poole 7-ks. Kui palju sodist aga kaardistamata jäi? Pets pakub välja, et nende koristatud sodist oli vaid 10% kaardistatud. (nt meil kulus Kõpu valla kaardistamisele 2,5 päeva ja ca 250 km, ja loodetavasti said rohkem kui pooled prügihunnikud üles leitud. Kui oleks kaardistanud stiilis päev ja vald, suure kiirusega, autost välja tulemata, vaid suuremaid teid sõites, oleks 10% väga tõenäoline.)

 

2) Prügikotte ei olnud. Taavo tõi paar..kolmsada 100 liitrist kotti ja keegi veel mingi koguse. + meie omad käisid vahepeal tavalisi musti prügikotte poest toomas. (siiski!, kell 6 nägin Heimtalis esimest korda kusagilt hangitud õiget, läbipaistvat prügikotti! St nad olid siiski olemas)

 

3) lipujaamas tekkis üsna ruttu segadus, esimesed koormad isegi sorteeriti, elektroonika, klaas, keemia eraldi, kuid paari tunni pärast oli kõik ühtlasesse hunnikusse mattunud. St taaskasutusest rääkides võiks ehk rehvidega segamini metallist rääkida. 

 

4) lipujaama kokkuveetud prügi on suure tõenäosusega võimalik teisaldada vaid kopplaaduriga, et õigeid kotte polnud, on tavalised mustad kotid seal nüüd katki, st tegemist on ühe suure sorteerimata sodi hunnikuga. (õnneks eterniidi ja metallihunnik jäid enamvähem eraldi, küll aga teistest valdadest toodud veoauto koormates oli küll kõik segi)

 

Miks siis nii? Vabatahtlikkuse alusel ei saagi paremini taolisi mõtlemistvajavaid asju organiseerida. Organiseeri nii hästi kui tahad, kuid hea tahe sumbub vähem head tahet omavatesse inimestesse. Tasuta ja omast ajast tehtavatest asjadest võib saada „kaelast ära - linnuke kirjas" asjad.

 

Panen oma eilsed tegemised siia igaks juhuks kirja, äkki läheb veel kunagi vaja (mulgi moto :-), siit on hea üles leida. Nii, vedasin (kaubik + 3 meetrine haagis) Sinialliku, koodita (vallas registreerunud, reedel koristatud, ca 30 prügikotti) = (peaaegu 1 täiskoorem), K6F (1 koorem), Q23 (2 koormat), J3V (1 koorem), DXZ (mina 1 ja Taavo 1 koorem), L22 (mina 1, Taavo 1 koorem). Taavo vedas pea terve päeva valla suurimat prügilasu prügimäe lähedusest. Veoki rehve oleks ümbrusest muidugi veel ja veel leidnud, aga päev ja jaks said otsa. Ametlikult pidanuks Pärsti vallas riigi ja valla maadel 7 m3 prügi olema. Ma ei tea, mitu koormat Taavo oma 7 m3-se haagisega valla maalt kogutud sodi ära viis, igatahes oli ainuüksi temaveetud hunnikus kümneid ja kümneid kuupmeetreid sodi, st ametlik kogus 7 m3 oli väga väär arv. Miks nii? Viga peab olema kaardistamises. Et mina kaardistasin ca 70% Pärsti vallast, siis on raske öelda, kas see on minu või kellegi teise kaardistaja viga.

 

Mitu % Pärsti valla sodist õnnestus ära koristada? Kogusest 50 ja prügipunktidest 25%? Või pigem vähem?

 

Järgmisel aastal tuleks üritust korrata. Sest mina, Eesti Vabariigi kodanikuna ei tea ja ei huvitu, kus on era- või riigimaa, küll aga tean seda, et kuhu ma looduses ka ei vaataks, näen ma sodi. Nagu ka eile õhtul, enda kaardistatud Pärsti vallas, enda kaardistatud ja koristamata prügipunkte nägin.

 

Riigi jõulise toetuseta ja nende väheste inimestega, kes kohale tulid, sai aga eile maksimum tehtud, see on selge.

Teeme Ära 2013

Kardetavasti see seltskond, kes soga võssa veab, Teeme Ära 2008-l ei osale. Nii et seni kuni eestimaalased prügi metsa veavad, seni võiks minu arvates ka Teeme Ärasid korraldada. Sest kui riik koristab, siis Teeme Ära kaotab alapealkirja Pane Vastu Pead. Ja sel juhul ei viitsiks iga normaalne inimene lagastajat nähes õiendama minna ja vajalikesse kohtadesse helistama hakata - las riik valvab ja koristab.

5 aastat oleks ehk esialgu paras intervall.

Erik Puura pakub, et 80 000 inimest tassib meil aegajalt prügi metsa.

Kurvakstegevalt palju on ümberringi õiendamisi

Kurvakstegevalt palju on ümberringi õiendamisi, nähvamisi, viu-viutamist, pahurust, bravuurikust, ülbust, allasurutud tülitsemist jms. Ehk siis edastatavale infohulgale võiks minu arvates vähem kõrvalinfot lisada, et sõnumis vii prügi välja oleks põhirõhk prügil, mitte sellel, et tööl on jama ja elu imeb. Bitte saab liigutada ju ka otsemini ja ükshaaval. Öeldes otse, et prügi on vaja välja viia, tööl on jama ja veel mingi asi ei meeldi. Et dekodeerimine vähemvaevaline, vääritimõistmist vähem oleks. Pealegi käib taoliste sõnumite kodeerimine – dekodeerimine, moduleerimine – demoduleerimine paljudele üle jõu. Nukker on kuulata koos elavate inimeste teineteisele haiget teha soovivat suhtlemist.

Ja sellist plärstumist ei kuule vaid Säästumarketis makaronileti ees, kus naine mehega õiendab, vaid halvastiütlemisi, mis sisaldab mh infot sa oled loll, kuuleb ka poliitikutelt, inimestelt, kelledelt ootaks mõningast väärikust. Nt tänane (6.03.08) Reporteritund, kus Viisitamm ja Kivimägi kaklesid, arvatavasti käib praeguseni stuudio ukse taga kähmlus. Või siis pühapäevane Samosti-Muuli ragistamine. Nt Ansip ei oska meil väärikalt suhelda, midagi öeldes lisab öeldule tihtilugu mittetarvilikku, peamiselt oma suhtumise oponentidesse. See pidev halvamaiguline pahurusefoon mürgitab. See oleks mõnes mõttes nagu mingi simulaakrum – öeldes halvasti põhjusel, et teised ütlevad ju kaa, loobki aluse sellele, et kõik ütlevad halvasti. Unustades lõpuks põhjuse, mis viga on.

Jaapanlased ja prügi

Räägitakse, et Mount Everest meenutab üha rohkem prügimäge. Ja ka seda räägitakse, et kui jaapanlased lähevad staadionile jalgpalli vaatama, siis pärast matši on seal vähem prügi kui enne oli. Minusugune süüdimatu pragmaatik pani juba ammu need 2 tõika kokku ja arvas, et japsid tuleb mägedesse saata. Ja täna oligi raadios uudis, et üks jaapanlane käib Mount Everestil ronimas ja koristamas, vist 9 t sodi juba kokku kogunud.

Järeldus: ilmaelu on loogiline. :-)

 

Kahju, et meie puhul on loogiline see, et sodi igale poole laiali pillutakse.

Valvatav prügi

Üha enam inimesi viitsib paberit ja muud säärast prügist eraldada, selle sorteeritud prügi tarvis toodi kohale ka see konteiner. Aga, selle asemel et seda konteinerit tihedamini tühjendada, toodi lisaks konteinerile kohale ka kaamera, et kui nt paberit liiga palju saab, siis paberit tooma tulnud inimene võtaks selle hirmuga uuesti ikka kaasa ja veaks maja taha tavalisse prügikasti. Jaa, võib-olla tarib mõni loll sinna ka muud olmesodi, lootes niimoodi tasuta oma prügist vabaneda, aga nt kui ma seda pilti tegin, oli Annelil tegemist, et paar ajalehte ja natuke pakendi pappi kuidagi paberilahtrisse ära mahutada.

See oli nüüd siis kodaniku vaatepunktist öeldud, kes ei tea kui ebamugav on autojuhil lahtist sodi kätega auto peale tõsta, kes ei tea kuidas raha linnavalitsuselt prügifirmale liigub või kes kellele mille eest ja millal maksab.

Milliseid tööriistu võib prügi koristamisel vaja minna?

Järgmiseks aastaks.

Mootorsaag. Võtsin kaasa mõttega, et mõne prügikuhja juurde pääsemiseks on ehk mõni känd või mahalangenud puu ees. Tegelikult oli aga veokikummidest võsa läbi kasvanud ja natuke tuli võsa saagida.

Haarats. Mõtlesin, et millegi rõveda, ligase, raske asja tirimiseks - tõstmiseks hea konkreetne peos püsiv asi. Tegelikkuses oli abiks kraavist vee seest rehvide välja tirimisel.

Relakas. Silme ees olid pikad latid, jämedad traadid vms. Tegelikkuses tuli tegemist ühe paksust plekist jurakaga, mida peale väiksemaks lõikamist kolmekesi napilt liigutada jaksasime.

Ära tipi paroole valesse kohta

Nii, mitte mingil juhul mitte kunagi ei tohi omi paroole suvaliste veebilehtede suvalistesse akendesse tippida. Loovutades sel viisil nt oma MSN-i paroolid, võib KURI Sinuna sisse logida ja Sinuna RUMALUSI korda saata, alates PRÜGI saatmisest oma sõpradele kuni Henriku kirjeldatud juhtumisteni välja.

Peeter Suure Merekindlusest ja Türisalu-Naage kaevikuliinidest

Peeter Suure Merekindlusest, mille Türisalu-Naage positsiooni kaevikuliinid koos jaovarjenditega ja rooduvarjendiga on otsast otsani prügi täis veetud. Rajatis, mis on kultuurimälestiseks tunnistatud.

Kahtlen, et kaevikuid prügiga täites saaks väljendada oma suhtumist Merekindluse ehitajasse.

70:30

Kas kogu 30%-line eestikeelne Rüütli toetajaskond olid KeRa valijad? Selline on praegu KeRa toetus eestlaste seas? Ja kui palju oli neid, kes igaks juhuks, ma julgeks öelda rumalusest, vana ja tuntut soovisid enda ümber näha, no et Ilvesega võib äkitse midagi halvemaks minna? Ehk siis, kui palju on KeRa toetus väiksem kui 30%?

 

On põhjust rõõmustada. Sest kuna minu arvates on nii Keskerakonna kui Rahvaliidu toetaja üldjuhul paduusklik, pimestunud Savisaare või Reiljani ülistaja, siis seda seltskonda, kes samastub ja tunneb end ära KeRa mentaliteedis, ei olegi nii palju kui karta võis. St meil on siin palju inimesi, kes on nõukaajast rikkumata. Kes ei säti oma tegusid JOKK (Juriidiliselt On Kõik Korrektne) piirile, kes ei käitu mõistusevastaselt siis kui keegi ei näe, ei pillu prügi maha, kes ei käitu liikluses ebaviisakalt, ei kasutaKS oma ametikohta ja rahva raha kurjasti, siis kui politsei-parasjagu-ei-näe. Kes on kursis sõna väärikus tähendusega.

 

Läheks ka kevadel kõik nii hästi… (minu kunagine mõtteponnistus sel teemal)

 

 

Soovitan tänasest EPL-st Lauristini lugeda.  

Naabrid, idioodid, on eterniiti auto rataste alla tarinud!

Täna hommikul prügi välja viies sattusin peale mingitele tegelastele, kes vinnasid eterniitplaate prügiauto rööbastesse - pehme aeg ja suur auto jätab teel prügikonteineri juurde jälge. Ma siis räägin, et hullud, see jääb ju siia tolmama ja kantserogeenne ja ohtlik jääde! Nemad vastu, et auto sõkub ju puha katki ja see kaob siia ära. Minu silmapunnitamise peale lisab 1 proua, et tema elab naabermajas ja kogu nende vana eterniitkatus laotati maja taha ja garaažide vahele laiali, autod sõkkusid selle katki ja kõik kadus ära. Minu kopsuvähi jutu peale öeldi, mitte kellelgi pole siiani midagi viga… taevas tule appi!

Mis nüüd saab siis? Õhu seisukorda seiravad ametkonnad peaks kuival ajal kohe järjest asulate õhku kaardistama hakkama? Seda kuradi eterniiti olen varemgi näinud sõiduteedel aukudesse topituna, ja see on kõige rumalam eterniidi kasutamise viis üleüldse! Seal tolmab ta ju pidevalt ja aastaid. Metsa veetuna kasvab sammal peale ja ta ei tolma vähemalt. Mingi asbestitolmu seiramise programm tuleks ruttu käivitada. Linnades kruusa ja pinnasteed garaažide vahel jne. Kasvõi nii, et kõik eterniitkatused võetaks arvele ja riigi rahaga tuldakse sellele katuse vahetamise käigus järele vms. Sest, inimesed on lollakad ja selle oma lollusega teevad nad kõigile häda. Muide, garaažide taga on lasteaed! Ja seal kõrval on siis mõnisada ruutmeetrit eterniiti autode poolt tolmuks sõkutud. Kuiva ilmaga ei saagi enam kodus akent lahti teha. Õnneks hakkab homme sadama jälle.

Meenub ammu nähtud saade Venemaal asbesti-eterniidi tehase töötajatest, üks tüüp elas ainult hapnikuballooni otsas, õhus pidavat ära lämbuma, sõi suppi nii, et maskist kopsutäis puhast O2-e, siis lõuatäis suppi ja mask jälle ette.

Prügi Naage Merekindluse ümbruses

View Larger Map

Haakuvad sissekanded: Kindlusest, masuudist.

Jutu mõte: TeemeÄra2008-le võimalikult suurt tähelepanu osutada.

Sest see rikub maitset

Koni, prügi, sodi, paberi, (plast/paber)taldriku ja –kahvli, õllepudeli korgi, salati, taara jne jama koht ei ole söegrillis. Isegi mitte siis, kui liha parasjagu peal ei ole. No hea küll, vaid siis, kui sel korral on söögitegemine lõppenud ja pärast puhastatakse grill ära. Miks? Sest suitsev jama rikub liha täiesti ära.

Grilliportaalis grillimisest.

Pakendikonteineritest

Viimastel aastatel oleme vanapaberit, klaas- ja metalltaarat vastavatesse konteineritesse vedanud. Korteriühistu esimehena tellisin selle aasta jaanuarikuu esimestel päevadel maja taha ka bio- ja paberikonteineri, nagu omavalitsuse prügieeskiri ette näeb. Nii, uurisin, et kas ka pakendikonteineri saaks, jah saaks, aga vaid raha eest. Meil niigi 1 majaelanik hoiab kahe käega peast kinni, et KOLM konteineri prügi jaoks, kui neljas ka toodaks, saaks mõni südari… :-) eks näis, laseme harjuda. 

 

Kel maja kõrval pakendikonteinerit pole, peaks oma puhastatud pakendid poodide-tanklate juures olevatesse tünnidesse viima. Pakendikonteinereid saab otsida Delfi kaardilt, kus on alajaotus Jäätmekäitlus. Või Eesti Pakendiringluse kodukalt Exceli failist. Kuid, väike segadus on joogipakendite ja segapakenditega. Delfi kaardil on nii segapakendi kui joogitaara konteinereid. Ka tünnidel on klepsud Joogipakend... ma igatahes täna juba vandusin, et mida kuradit, Pakendirigluse koduleht väidab, et aadressil Kopli 5 on segapakendikonteiner, kuid tünnil on kirjutatud Joogipakend... selgub, et tünnidel olev kleps „Joogitaara" ei vasta tõele, st sinna võib panna igasugust puhast taarat.

 

Jutu mõte: linke välja tuua ja nihutada mõtlemist mm võrra, et igaüks prooviks õige pakendeid auto pagasnikusse koguda ja siis mingi hetk vastavasse tünni viia.