Täna oli tegus tööpäev, kestusega 11:40. Nagu ikka, lõpetasin suht hilja, mis tähendab seda, et metsast Viidule sõit sattus ajale, mil metsloomad liiguvad. Ja oleksingi peaaegu metsseale otsa põrutanud. Paari aasta eest traktoristiga Viidule tulles ajasimegi ühe sea alla. Õnneks sõitsime tol ajal Pajeroga (maastur, vana, veel rauast) ja muud ei juhtunud, kui et vinnasime sea pagasiruumi ja… pannile. Ei olnudki väga hulle veravalumeid ja sisikond oli kõik terve. Loomaarst vaatas muidugi liha ikka enne ka üle, sea ja karuliha ei saa ikka usaldada.
Kuid Golfiga ei tahaks nüüd küll sigu rammida. 2 õnnetut metskitse, mis ma alla olen ajanud (Tipus ja Värskas), on auto ikka omajagu ära lõhkunud. Ei, 3 õnnetut kitse ikka, viimane lõpetas oma maise tee samuti Pajeroga kokku põrgates (Karalas). Mh, kui pauk rahakoti pihta ei käi, siis näe ei kipu ka meeles seisma.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar