Aegajalt tuleb üritata enda tegemisi võõra pilguga vaadata, kõrvalt, eemalt. Sest harjumusel on väga suur ja mõistust tuimestav jõud. Tobedate pisiasjade kõrval võime ammusest harjumusest ka suuremaid mõttetusi pidevalt korda saata, seda ise märkamata. Olud muutuvad, vajadused muutuvad, võimalused muutuvad, kõik muutub, samuti peaks siis ka mõttetuid harjumusi muutma.
Sellisele mõttele tulin täna hommikul, kui üht polti oma polditagavaredest taga otsisin – polte ei ole arukas pappkarpides hoida, nagu neid seni aastaid hoidnud olen! On vaja paljude lahtritega kasti, et lihtne leida oleks ja mingi mõõdu lõppemisel õigel ajal varuda oskaks. Väga tobe on ühe katkise poldinäru pärast 80 km maha sõita. Täna õnneks vedas, ühe olulise purunenud poldi sain siiski asendatud, viimase tagavarapoldiga. Laoseis korda! (E. M. Goldratt ja tema 4 raamatut) :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar