Mõtlemapanev

Kindlasti on kõigil selliseid tegevusi või seisundeid, mis on sideaineks molutamise ja mõtlemise vahel, on katalüsaatoriks mõtlemisele. Õigem oleks vist öelda, et need tegevused aitavad segase ja katkematu sisedialoogi sirgu tõmmata, mõtted jutti seada.  Minul näiteks on selliseks tegevuseks duši all käimine. Seal mõtlen tavaliselt pooled maailma mõtted ära. Kohe korralikult mõtlen. Et mida homme tegema peaks, miks mingi asi just nii läks, või siis mõtlen poliitikast, mõnest raamatust, filmist jne jne. Teine sama tugev katalüsaator, mõtlemapanev seisund on Maria Petersoni ja Eva Eensalu plaadi Laulud kuulamine. See oli vist veebruarikuus, mil ühes Ööülikooli saates nende plaadist räägiti. Esmalt müüdi seda vaid Theatrumi kassas, ise käisin sealt ka ostmas. See on selline… õrn, kikivarvule tõstev, puhastav… maailma ilusamakstegev muusika. Katarsiseni viiv muusika. Ja millegipärast, peale paari laulu kuulamist kõlavad järgmised palad juba taustaks, mõtlemisele. Mulle meeldivatel teemadel mõtlemisele. See plaat on mul mp3-dena ka siin arvutis ja telefonis, et kui vaja läheb, siis on kohe hea võtta, igaks juhuks. Eks muusika ole üldse üks võimas asi, ta võib meeli ülendada, närvi ajada, rõõmsaid ja kurbi emotsioone esile kutsuda, aga vot see plaat, see paneb veel ka mõtlema. Kummaline. Ja väga imelik paralleel kahe nii erineva „välise ärritaja“ vahel.