Mõttearendus Pille-Riini kommentaarist.
Ükskõik mida me ka suhu ei pistaks, igal asjal on diislimekk man. Oma aias kasvanud kartulil kasvõi läbi toodetud ja kohaletoodud labida nt. Ei, see on normaalne, põllumees ja traktor (ok, Päike kaa) on ju need, kes meid elus hoiavad, kogu toidu toodavad. Samamoodi teevad ka veoautod oma ausat tööd, põld on seal, inimene on siin. Ebanormaalne on aga mu arust see, et lennukid ei mahu enam varsti taevasse ära, sõiduautod ei mahu enam ammu tänavatele ära, ja… meil läheb aina paremini! Majandus kasvab!
Ja ka kõik muu ümbritsev on diislivinguline (ja sellevinguline, millest elektrit toodeti). Kõik on toodetud elektrijõuga, kohale veetud (paigale tõstetud) diisli jõuga. Nagu ka kõik üleliigne prügilasse, taaskasutusse saab viidud.
Selline lihtlabane kirjatükike.
3 kommentaari:
hea küll, lähme nüüd sinna, et rõhuv osa meie kasutatavast energiast on päikeseenergai. tegelikult lausa kõik. nafta on ka tegelikult päikeseenergia. taimed vajavad päikest elutegevuseks onju. orgaaniline keemia: süsinik, vesinik, hapnik. fotosüntees toimub ainult valges. ilma päikeseta taimed ei kasvaks. seega ilma päikeseta poleks ka naftat. onju. ega gaasi ega kivisütt. kogu elu toimub päikeseenergia mõjul.
aga, seda energiat on fossiilsetese kütustesse kogutud aastatuhandete, isegi -miljonite jooksul. nüüd me kulutame selle ära aastakümnete, hea juhul -sadade jooksul.
bilanss on paigast ära :)
Njaa, alates hommikukohvist, fotosünteesi abil kasvanud kohvioast kuni fotosünteesil põhineva põlevkivini, mis selle kohvi keema ajas, ja kuni kohvikannu tootmiseni, ja hoone ehitamiseni, kus kohvi juuakse, laud, millel kohvitass seisab, on fotosünteesi abil kasvanud, fotosünteesi jõul saepuruks jahvatatud, pressitud, kuumutatud, kohale veetud jne jne. Kui ma nüüd TTÜ-s õpitust (energeetikat õppisin) õigesti mäletan, on vanim fossiilkütus meil kivisüsi, nii 350 milj aastatagune päikesepaiste (enne seda oli taimestik kole nigel, polnud puid mis saaks sohu langeda) ja noorim turvas, no mõni ei pea teda fossiiliks, mõni peab, aga jah, meie energeetika on sügav ajalugu, ja paarisaja aastaga pistame kõigele tule otsa. Selleks tulekski tuumaenergeetikale rõhuda. Ja kõik jõud suunata termotuumareaktori arendamisele, et saaksime suurenergeetikas, vähemalt tööstuses Päikesest mööda.
Mis näen... fotosünteesi teooriani jõutud siin. Ei saa ma jätta üha enam ähmastuvat koolitarkust meenutamata. Fotosünteesi limiteerivaks faktoriks on harva päikeseenergia vähesus, orgaanilise aine juurdekasv toimub just FS pimedas staadiumis (siis öösel). Olulisem, kui valguse hulk, on valguspäeva pikkus. Kummaline, kuid hea niiskus- ja valgusreziimiga ekvatoriaalsetel aladel on FS limiteerivaks faktoriks CO2 vähesus (nn. tünnilauateooria). Tuleks arenenud maade vingune õhk sinna puhuda kuidagi. Fotosünteesis leiab kasutamist ainult väike protsendi murdosa(0,0...01%) päikeseenergiast, ülejäänud energia töötab vastu hoopis (transpiratsioon ehk vee aurumine läbi taimede)
See jutt ei pretendeeri absoluutsele tõele ja täpsusele, lihtsalt nopitud unised meenutused õpitud taimefüsioloogiast ja -biokeemiast.
Postita kommentaar