kolmapäev, juuli 19, 2006

Majandusest ja mõttekusest ja... st kisub jälle targutamisks

Ma siin seadsin oma aruraasukesega selliseid tarkasid sõnu ritta, nagu majandusmudel ja tegelik omahind. Katsun nüüd tiba selgitada, mida selle all mõtlesin. Olla kaht sorti väärtust, tarbimisväärtus ja vahetusväärtus, taolise liigituse autor A. Smith ise tõi näite õhu ja teemanti kohta, õhk ei maksa midagi, aga selle õhu tarbimisväärtus inimesele on tohutu, vältimatu, ühe kopsutäie eest annaks miljonär mingis olukorras kõik oma miljonid ära. Teemant maksab palju aga tolku tast pole. Turumajandus on aga keskendunud just vaid vahetusväärtusele, st praegusel kujul saabki ta toimida vaid lähtudes vahetusväärtustest. Ta maksimeerib kasumit lähtudes vahetusväärtusest. Ja meil ongi selline olukord, et sööme siin Eestis Tallinnas valmistatud jäätist Hiinast toodud jäätisepulga otsast, ameeriklane viskab kaminasse Eestist sinnaviidud halupuu, eestlane joob (ja mitte ainult ei joo) Prantsusmaalt siiaveetud H2O-d. Et meil see nn majandus muudkui kasvab ja kasvab, siis pole rahval suure teenitud rahahunnikuga (no tegelikult mulle tundub, et see polegi enam päris raha, me ei loo ju suurt midagi, seega on see raha paljuski bluff, katteta, mulle tundub nii) mitte tuhkagi teha. Inimese sisendiks on saanud reklaam (filmid, meedia jne, tekitatud rahuloludefitsiit), temast on saanud „mida ma täna ostan“ otsustamise masin, ja väljundiks on ostuotsus, st tellimus tööstusele. Tulemus on see, et inimesed keskenduvad asjadele, maailmas toodetakse mägedeviisi kõikvõimalikku jura, ja kõik see jura ostetakse ka ära! Kuna see ullike manipuleeritav inimene ongi see kõikvõimas turg, mis peaks kogu meie majanduse paika loksutama… siis… mis mõistuspärast loogikat selliselt masinavärgilt ongi oodata? Inimene ei ole veel pädev olema see „nähtamatu käsi“. Ja täna ongi nii, et paljud tegelikud, olulised asjad on majanduslikest hoobadest, meie tähelepanust väljaspool. Inimkond tegeleb paljuski mõttetustega, tooraine tonn viikase ühte ilma otsa, toodang teise, ja suur osa sellest toodangust on tegelikult tarbetud, niisama pullipärast toodetud, ostetud, utiliseeritud. Päris kole kohe mõelda sellele kõigele.

Üks vanem mõte kaa. Ja teinegi.

Kommentaare ei ole: