Mõned aastad tagasi üritasin end helitehnika maailmaga, st seda ala hõlmava füüsikaga kurssi viia, kuidas jõuab bitt CD-lt kõrva ja mis toimub kõlarist plaadimängijani. Netis on vastavat infot ikka üksjagu.
Iga asjaga saab aga ka juuksekarva lõhki ajada, no nt et plaadimängija võiks asetseda riiulil, mis on kinnitatud seina külge, mitte ei toetu põrandale. Sest seintes on vähem vibratsiooni. Plaadimängija vibratsiooni peab aga CD-d lugeva pea mähised korrigeerima (et distants ja asend CD suhtes oleks õige), mähise liigutamine aga põhjustab toitepokis lisapingelangu, plaadi pöörlemiskiirus ja DAC (digital-analoog konverter) kella taktsagedus saab häiritud, bitikiirus muutub… noh, aitab küll. Sest juuksekarv on minu arvates juba lõhki mis lõhki. Läätse tuleb nagunii kogu aeg liigutada, pingelang on arvatavasti üliminimaalne, CD pöörlemiskiirust ju korrigeeritakse kogu aeg, DAC-i kell ujub nagunii hästi natukene, ja infot töötleb ju vaid inimkõrv… igaüks võib taolist juttu ise edasi otsida. Otsingusse nt sõna jitter toksida.
Samasse kategooriasse kuulub ka kõlarikaablite teema. Nende eest küsitakse ka 100 000 krooni. Jällegi, kui füüsikalisest poolest rääkida, siis jah, juhtme takistus sõltub voolusagedusest, mis läbi juhtme läheb. Pinnaefekti tõttu ronivad kõrgemad sagedused juhi pinnale, kõrgema sageduse jaoks on juhtme rislõige väiksem ja seega takistus suurem kui madalamale sagedusele. Nii, kuid 20 kHz pole ju kellegi kõrge sagedus, ning igasugune kõlarijuhe koosneb ju paljudest lakitud kiududest. Võib ju veel mahtuvest ja induktiivsusest jne rääkida, kuid mõelgem, kui keeruline elektriline koormus on võimendi jaoks kõlar. Filtrite ja erinevate induktiivtakistustega mähistega, igal helisagedusel on kõlaril erinev takistus. Seega, ei ole vist kuigi arukas kalleid kõlarijuhtmeid osta, selle asemel võiks paremad kõlarid soetada.
Siin pakutakse miljon dollarit sellele, kes on erinevatel juhtmetel võimeline vahet tegema.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar