Vikerraadio Liiklussaates soovitas Villu Vane põdraga kohtumise vältimiseks teelt välja keerata. Et tonnise loomaga kokkupõrge on ohtlikum kui teelt väljasõit.
Seega:
1) soovitame inimestel, nähes teel põtra, teelt välja keerata. Edasine on kõik väga juhuslik ja pöördumatu, seal võivad ees oodata puud, kivid, (vett täis) kraavid, auto võib rulluma hakata jne, aga võib ka sile heinamaa olla. Samas võib ka pime olla, mil juht ei näe, kuhu ta keerab. Kõik sõltub juhusest, teele tagasi aga enam ei pääse ja mätaste vahel/lumes pole roolikeeramisest kasu, läheb kuhu läheb, põrutab mingi nurga all puusse või ei põruta.
2) soovitame metslooma teel nähes teel edasi sõita. Muide, raamat kirjutab, et põder kaalub kuni 600 kg, tegelikkuses on täiskasvanud põder pigem nii 250...350 kg, 400-ne on juba väga suur loom (olen ise jahimees ja helistasin ka jahimehest isale igaks juhuks). Seega, kaaluvahe autoga 3…4…5 korda. Jätkates sõitu teel, jõuame ehk iga meetriga kiirust vähendada, viimase hetkeni eksisteerib võimalus, et põder jõuab eest ära. Kokkupõrke puhul eksisteerib võimalus, et sõiduauto sõidab põdra alt läbi, niidab ta jalust, st auto ei võta põtra kaasa, põdra kõik kg-d ei osale auto aeglustamises, kineetiline energia mvv/2, mille auto põdrale saaks anda ja sellevõrra ise aeglustuda, on väiksem, võrreldes nö täieliku kokkupõrkega, a'la teine auto. Jah, kindlasti võib keegi autosolijatest mõne põdra kehaosaga vastu pead saada, keegi P6 kirjutas siin, et peale esiklaasi purunemist eraldas katuse äär põdra sisikonna, mis siis kõik salongi tuli (*). Muidugi, auto saab tugevasti kannatada ja ka inimene võib pihta saada, kuid kui juht enamvähem terveks jääb, jääb auto ju teele ja ratastele. Ja tagaistujad jäävad terveks.
Eks igaüks ise otsustab, kas keerata teelt välja või ajada põder alla. Mina ajan alla, säilitades sõidusuuna ja pidurdades maksimaalselt. Kui just suuri lumehangesid läheduses pole ja kiirus väike on. Ja üldse, eriti septembris – oktoobris, mil põtradel jookusaeg on, võiks metsavahelisel teel kiirust alla võtta. Ja ikka eriti just õhtul mil pimedaks läheb ja hommikul valgenedes.
(*) seoses sellega meenub talvel looma nülgimise juures see õnnis hetk, mil nahk maas ja külmetavate kätega sooja sisikonna kallale saab asuda. :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar