Säästulambi mõttekusest

Ütleme et majja x on just praegusel hetkel majasisese temperatuuri hoidmiseks vaja suunata 2 kW soojuslikku võimsust. See on tegelikult see võimsus, mis akende, seinte jne konstruktsioonide kaudu praegusel hetkel välisõhku üle antakse, valitseb tasakaal. Eraldame hoones rohkem soojuslikku võimsust, teeme tule kaminasse, lülitame puhuri sisse, paneme tuled põlema, keedame kannutäie vett (st viimasel kolmel juhul transpordime elektrijaamast energiat oma tuppa), ja hoones hakkab temperatuur tõusma, akende, seinte jne sisepinnad soojenevad veelgi, kannavad rohkem soojust õue (või külma tuppa), varsti saabub taas tasakaal, temperatuur stabiliseerub. Või, viskame soojaksköetud ahju aknast välja või lülitame muud kütteseadmed välja, nüüd hakkab hoone jahtuma, sise- ja välistemperatuurid hakkavad ühtlustuma, mida suurem on delta T, temperatuuride vahe kahelpool seina/akent/lage, seda intensiivsem on toa jahtumine (ja õue soojenemine, Narvas aeti puhuri käitamiseks lisapõlevkivi ahju, energia toodetud elektri näol pumbati läbi vaadeldava maja väliskeskkonda(*)). Siit ka järeldus, et soojustus on väga väga oluline.

Seega, ei ole vahet, kuidas me need 2 kW sinna majja saame, kas 2 kW-se radiaatoriga, 1 kW-i radiaatori ja 10 100W-se lambiga (rahvakeeli pirniga) või 1 kW-se radika ja 100 10 W-se säästulambiga. Ehk siis, kallima ja keskkonda rohkem saastavate säästupirnide kasutamisel pole kütteperioodi jooksul elektrikütte puhul mõtet. Need 2 kW pärinevad niivõinaa elektrijaamast, sisenevad hoonesse mööda elektrijuhtmeid ja IGASUGUNE tarbija muundab kõik need 2 kW soojuseks. Olgu selleks kreissaag, külmkapp, mikser, arvuti, telekas või soojapuhur. Vaid pesumasin laseb osa soojusenergiast kanalisatsiooni. Meil ei ole elektriküte? Aga ikkagi, majas on vaja vabastada (et meil mõnus soe tuba oleks) 2 kW energiat, kui meil põlevad 2 100 W-st pirni, siis juurde vajame 1,8 kW. Korteris on tsentraalne keskküte? Mida soojem on korteris õhk, seda vähem seintel olev radiaator jahtub, seda vähem on vaja katlamajast sooja meie tuppa pumbata. Reaalselt see nii lihtne muidugi pole, pannes kW-se prožektori toas põlema, läheb algelise (termostaatideta) keskkütte puhul tuba soojemaks, st see kW ei jää terve täiega katlamajja, st kütusena põletamata, kuid osa kindlasti siiski. Ja katlamaja kilovatt on odavam kui elektri kW, st pirnidega (tegelikult vahet pole mis el. riistaga) pole nii nutikas kütta kui tsetraalküttega. Oma pika jutuga tahan seda öelda, et 100 W-se pirni soojusena eralduv energia ei lähe raisku, umbes sellevõrra on kortermaja soojaarve väikesem (osa energiat pumbati hoonesse elektrina ja juhtmeidpidi).

 

Hoopis teine asi on säästulamp mitteköetavas ruumis ja suvel, mil me kütta ei taha. Siit muidugi kohe küsimus, et kas esikuid ja koridore oleks vaja veidi kütta? Või piirdume esikute puhul läbi uste ja toaseina mineva soojaga? Aga kui esik on soojem, läheb läbi toaseina vähem soojust esikusse. Nojah, kõik on nii sõltuv. Mina nt elan tsentraalse keskküttega korteris ja mulgi on kodus päris mitu säästulampi. Ja vist täitsa usun, et hoian raha kokku, aga veelkord, see kokkuhoid pole nii suur kui lambikarbilt vatte lugedes eemalt paistab. Ja nagu Epp ütles, omaette teema on säästulampide hilisem käitlemine, kokkukogumine, transportimine, ümbertöötlemine, see kõik = nafta.

 

 (*) Ok, suurem osa energiast läks elektrijaamast otse Narva veehoidla kütmiseks, väiksem osa sattus traate pidi majja ja väljus alles siis läbi seinte õue. Noh, nagu kogu elekter, mida inimene toodab.