1 kommentaar PilleRiini blogist:
kui on vaja õnne, tuleks õnneks valmistuda. Võtta iga kompliment avatud hingega vastu, igatähelepanekut panna tähele. Iga hea tegu jätta igavesti meelde ja halvad üritada võimalusel visata mälust ajaloo prügikasti. Mulle kunagi üks mees ütles, et miks naised tähtsustavad ühte eksimust selliselt, et kogu eelnev hea visatakse minema. Et kas see enam ei loegi, ainult see eksimus on mäletamist väärt. Küsimus jahmatas mind tookord ja ei osanud ma midagi mõistlikku isegi mitte vastata. Peale seda hakkasin märkama, kuidas ma isegi meeles, mõttes ,tundes märkan sobimatut ja justkui keeran sellele mõttes vintipeale. Häid tegusid aga justkui vähendaks. Eks ma siis sain ka aru, miks ma koguaeg õnnetu olen, kui tasakaalu saamiseks peaks olema 100 head 1 halva teo vastu, noo kust neid pühakuid võtta ? Või teine tabamine oma elust, et üritan mehele ise teha neid tegusid, mida ma ootan et ta mulle teeks. Ja seda mida ta tõeliselt vajaks, ma lihtsalt ei märka. Kuidas ma end ärakurnan, üritades Mehele pakkuda, millest endal puudus on ? Kahtlustan et ma teen seda praegu ka :( Ja nii see hingjõud valgubki ei teakuhu, sest seda mida üritan pakkuda, pole ehk teisel vajagi. Ja siis see hull rahulolematus, kes küll väidab ,et olude tõttu ta olemas, kuid uurima asudes tundub, et elab ta mingit iseseisvat elu ja lihtsalt ostib millega saaks rahulolematu olla. Mul elus vedanud, paljud olud ja olukorrad lahenenud väga kiiresti peale rahulolematuse teadvustamist. Ja üllatus-üllatus, kas ma siis olen rahul, oi ei...rahulolematus haarab veelgi suurema jõuga "järgmisest olust" kinni, et saaks aga rahulolematu olla. Põhjuse leiab alati...
postitas: lihtsalt naine 10.04.07 14:52
See enese õnnetuks mõtlemine, halbade asjade kuhjamine ja kaasasvedamine on vist nii meeste kui naiste seas üleüldine probleem.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar