neljapäev, oktoober 25, 2007

Mätaskatusest

Täna raadios räägiti, et mätaskatus (joonis, pdf) olevat popp ja loodussõbralik ja roheline jne. Tulevat ka liigirikkusele kasuks, et katusel rohu sees saavad igasugused putukad elada. Loodussõbralik? Kivi, plekk vms katusematerjal ja osa soojustusmaterjalist jääb tootmata, seda jah, vaja vaid mulla alla jäävaid kilesid ja sõrestikke ja tavakatusest tugevamaid kontruktsioone, et vettinud rakse mätaskatus kaela ei vajuks. Aga kas seda niitma ei pea? Sel juhul tuleks Toril katuslammas aretada, selline kellel esijalad palju lühemad on, et ka viilkatusel hea muru näsida oleks. Ja karugeen tuleks sellisele lambale lisada, et sügisel talveunne jääks. Vaata kui hea peale esimest öökülma allasadanud katuslammas maja taha lehehunniku alla veeretada, et kevadel jälle katusele saata. :-) Räägiti veel CO2-st. See ju popp teema meil. Kasvades jah, see hein seal seob näpuotsaga CO2-te, kuid kõdunedes laseb selle sama CO2 taas atmorfääri. Juhul kui lammas selle rohu ära sööks, ega siis CO2-te siit maamunalt ära ei viida, lambal on puhutised, lammas teeb musta ja lammas ise süüakse ju ka varsti ära. Liigirikkus. Toome sipelgad ja sitikad linna katustele virelema? Miks? Et luua inimesele kujututelm, et ta viibib looduses? Ja sügisel võib satikatel tulla idee tuppa tulla. Kas järgmisena toome metssead linna parkidesse elama, st vaevlema?

Et siis, minu arvates on jutt erakordsest keskkonnasõbralikkusest kohatu. Katus nagu iga teinegi, omad plussid ja miinused nagu teistelgi.

Kommentaare ei ole: