Seaduskuulekusest

Tõnu jalutab pargis, äkki näeb, et keset kõnniteed on suur kast joonistatud. Imelik. Läheb edasi, ühtäkki panevad kõik pargisviibijad röökima

-„seis, üle joone astumine keelatud!!"

Tõnu peatub hämmeldunult, küsib lähedal pingikesel istuvalt tüübilt,

-„mis kast see on?"

-„sulle öeldi, et üle joone astumine on keelatud, see on seadus ja seadus on vanem kui meist keegi!"

-„Miks?". Tüüp kargas, just nagu seda oodates ja ainult sellepärast seal pingil istudes, püsti ja hüüdis,

-„võtke kurjategija kinni, tal on plaanis üle joone astuda!". Tõnut vaadati üleüldise hukkamõistuga, kui kohalekutsutud turvamehed teda minema tirisid. Kastivalvurid olid rahul, üksteist vaadati heakskiitvalt. Seaduskuulekate kodanikena kaitsesid nad seadust nii nagu suutsid.

Jaak juhtus mööda minema, kastivalvurid tõmbusid pingesse, lootes endamisi, et ka Jaak seaduse vastu eksiks, et eneste pürgimusi seaduse valvamisel õigustada. Kahjuks keeras Jaak ära, seaduserikkumine jäi toime panemata. Pagan küll.

Kastivalvur Aadu teatas ühel päeval, et ta joonistas omale koju elutuppa kaa sarnase kasti. Ta sai teistelt kiita. Kõik olid rahul. Aadule jäi aga kripeldama, et äkki ikka keegi arvab, et ta kodus vahel astub salamisi üle joone ja ta ei ole piisavalt seaduskuulekas. Ta tegi ettepaneku, et paneb elutuppa kaamera üles ja siis saavad kõik vaadata, et ta tõepoolest ka kodus seadust ei riku. Mh saaks maailmale tõestada, et kodus naisi-lapsi ei peksa. Pargist kostus ovatsioone. Mõne aja pärast teatas kastivalvur Marek, et tal on nüüd kodus veel suurem kast kui Aadul ja et ta on seega veel seaduskuulekam kui Aadu. Veel mõne aja möödudes oli üks turvamees kastivalvurite kodustele kastidele suunatud kaameraid valvamas, sest tegelikult, pargis olid nii Aadu, Marek kui ka teised väga seaduskuulekad, kuid mine sa tea, mida nad kodus ikkagi teevad. Seega oli vaja turvameest kes monitorilt neid kõiki jälgiks. Salamisi loodeti, et mõni neist ka vahele jääks, see ju tõstaks seadusekuulekaid veel kõrgemale pulgale, näitaks et hooletus on täiesti võimalik kuid nemad täidavad alati kuulekalt seadust. Ükskord oli ju Aadu koju minnes ohtlikult lähedalt kasti nurgast mööda kõndinud, mispeale taas turvad kutsuti ja Aadu uurimisele viidi, ega ta ometi ei kavatsenud seadusest ülenurga astuda.

Et kellelgi ei tekiks mõttepoegagi seaduse rikkumisest, varustati pargis olev joonistatud kast giljotiiniga, nii kui keegi üle joone astus, langes surnul maha – inimese kohus on ju seadust järgida. Ja kurjategija peabki karmi karistuse saama. Jama oli aga selles, et inimesed vältisid seda parki. Selle vastu oli lihtne lahendus, teised pargid keelati ära ja inimesed toodi kohustuslikus korras Seaduse Parki.

 

Jutukese sündimisele andis ainest eestlaste ohtlik tendents Suure Venna ihalusele (ju on see minevikust pärit, mõndasid tänaseid probleemu ju vene ajal polnud). Mõelda vaid, kui igal inimesel oleks positsioneeriv kiip naha all, siis kõik mõrvarid ju tabataks 100%. Ja autodele võiks vastavad seadmed olla. Ning kodudes võiks kaamerad olla, et koduvägivald fikseeritud saaks. Ja üldse, igal inimesel võiks personaalne politseinik igal sammul kaasas käia, no küll oleks siis turvaline elu! Nii hea oleks olla!