Õiendasin siin, et teelekaranud põdra pärast pole ehk arukas autoga teelt välja keerata. Kirjutasin ka M. Kompusele, ta võttis teema ka veelkord (1.11 saates) üles, lugedes e-kirjagi ette. :-) Suur tänu talle.
Üks mõte nüüd veel. Ikka kokkupõrkamisest.
Kodanik A jookseb seisvale, sama raskele kodanik B-le otsa. Kodanik B paisatakse eemale, kodanik A kaotab ca poole oma kiirusest. Kui jalad sõlme ei läheks ja nad pikali ei lendaks, liiguks nad pärast pauku mõlemad võrdse kiirusega A algses suunas. No umbes nii. Kui A ja B teineteisele võrdse kiirusega vastu jookseks, siis pärast kõmakat peatuksid mõlemad hetkega ja oleks sealsamas pikali maas. Juhul kui mõlemad ka sama kõvade peadega on, siis pole vahet, kas nad jooksid vastu seina või põrkusid teineteisega, sama valus on (st kui riputada voodilina kas vastu seina või sellesse kohta, kus inimesed kokku põrkuvad, siis ei saa jooksja aru, mis seal lina taga nüüd oli, sein või teine vastujooksja. Ideaaljuhul). Sama lugu on ka autodega. Et kui 100-ga seisvale (millel pidureid peal pole) autole sisse lajatada, siis pärast pauku liiguvad mõlemad kiirusega 50 km/h ja sõitja endises suunas. (jah, raudkuulide puhul annaks liikuv kuul kogu oma kineetilise energia paigalseisvale üle, lüües selle sama kiirusega liikuma ja jäädes ise seisma, kuid autode puhul pole tegu elastsete deformatsioonidega. Vastu seina sõites ei põrka auto sama kiirusega tagasi nagu raudkuul või pall kiviseinast, vaid jääb seina äärde kõverikuna paigale (seal on muide päris paljude autode crash testid)
Kodanik A jookseb 5 korda kergemale lapsele otsa. Laps lendab kus-kurat, kodanik A aeglustub vaid veidi. Kodanik A-le on väga suur vahe, kas joosta otsa lapsele või põrgata vastu seina (vastujooksva täiskasvanuga). Umbes nii võiks ehk näha ka 1500 kg-se auto ja 300 kg-se põdra kokkupõrget vs vastu puud sõitmisega.
Ei, mitte et ma alati kõigi teiste seisukohad eos ära blokeeriks, vaid et ma arvan, et vahel ei ole ma tõest väga kaugel. :-)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar